Elea koolkond on vanakreeka filosoofiline koolkond, mis tekkis 6 sajandil e.Kr Elea linnas, mis oli kreeklaste õitsev kaubalinn ja koloonia Lõuna-Itaalias (Itaalias kannab see linn Velia nime). [4:19] 2.1 Üldiseloomustus Joonia loodusfilosoofiale vahetult järgneval ajastul võib täheldada filosoofilise mõtlemise ja probleemiseade mõningat täpsustumist. Selles koolkonnas õpetati oleva ühtsust ning muutumatust ja saamise mitteolemist. Kui joonia natuurfilosoofid oma kosmoloogilises otsimusis ühtse maailma-aine või "printsiibi" järele ei teinud vahet püsiva ja muutuva momendi vahel, siis eleaatide koolkonna peahuvi keskendub igavesti püsiva ning muutumatu printsiibi otsimisse maailma tegelikkuses ja mitmekesisuses. Oma otsingutega maailma muutlikkuse aluste järele, mille nad arvavad leidvat "olemises" kui niisuguses, osutuvad eleaadid tegelikult filosoofilise olemisõpetuse ehk ontoloogia rajajaiks. [5:21]
Eristus „asjad iseendas“ ja „nähtumuste vahel“, et luua koht vabadusele, et moraali käsitleda. Nähtumus ja teiselt poolt asi iseendas (nende vahel on piir). Nähtumuste puhul alluvad kõik asjad loodusseadustele. Loodusseadused omakorda tulenevad subjektist. Ehk asi iseendas võiks olla loodusseadustest vaba – ei saa öelda, et nii on, aga see on võimalus. Nähtumus- loodus-ajalis/ruumiline sfäär. Vabadus kosmoloogilises sfääris. Loodusseadused olid eelnevast tingitud. Inimese puhul olevad sündmused ei pruugi tuleneda loodusseadustest, vaid need võivad tuleneda mõistusest. Vabaduse transtsendentaalne idee – inimkogemuse võimalikkuse tingimuste ja piiride analüüsil ehk vabaduse mõttes. Loodusseaduslikult on see seletamatu ja moraali ei saa näidata, sest looduses see ei avaldu. Saab rääkida siis sellest kui eeldame, et on olemas „asjad
annaabi.ee 
