........................................ 9-10 6. Kasutatud kirjandus................................................................... 11 SISSEJUHATUS Soov mõista võimalikult sügavalt Universumi ehitust ja evolutsiooni on viinud teadlasi mitmesuguste teoreetiliste materjalide väljatöötamisele. Praegusajal on põhikonspetsioonina tunnustatud Einsteini üldrekatiivsusteooria baasil Aleksandr Fridmani tuletatud lähtevõrrandid, mis ühendatuna vaatlusandmetega, mis viisid arusaamale, et kosmoloogilisel alghetkel pidi ülitihe ja ülikõver Universum olema ülitugevas paisumisseisundis. Piltlikult kasutatakse seda kui ülivõimsat plahvatust, Suurt Pauku, mis viis Universumi tekkemomendil paisumisseisundisse. Nüüdisaegsed teoreetilised kaalutlused näitavad, et meie universum võib olla üks suur ,,mull", realiige teiste omasuguste seas. KOSMOLOOGIA Kosmoloogia on Universumi ehituse ja evolutsiooniga tegelev teadusharu. Ka Universumi
Selle printsiibi kohaselt ei mõjuta aeg (Universumi vanus) galaktikate, tähetüüpide jne esinemist. Lähedastel objektidel peavad seetõttu olema samad omadused nagu vaadeldavatel kaugetel objektidel, mis on tänapäeval käibiva teooria kohaselt palju varasemad. Seda versiooni toetasid algselt statsionaarse seisundi teooria esindajad (teiste seas Hermann Bondi ja Fred Hoyle). Selle teooria kohaselt tagab homogeensuse uue aine pidev ilmumine Universumisse. Tänapäeval pole täielikul kosmoloogilisel printsiibil enam erilist tähtsust. Astronoomide vaatlusandmete kohaselt on Universumil heterogeensed struktuurid kuni superparvede, galaktikafilamentide ja suurte tühikuteni, kuid vähemalt 200 miljoni parseki suurusjärgus on Universum enam-vähem homogeenne. See käib ruumilise homogeensuse ja isotroopsuse kohta; suurtes ajalistes mastaapides Universum aga homogeenne ega isotroopne ei ole, sest ta on evolutsioneerunud väga teistsugustest tingimustest Suurest Paugust saadik
Selle printsiibi kohaselt ei mõjuta aeg (Universumi vanus) galaktikate, tähetüüpide jne esinemist. Lähedastel objektidel peavad seetõttu olema samad omadused nagu vaadeldavatel kaugetel objektidel, mis on tänapäeval käibiva teooria kohaselt palju varasemad. Seda versiooni toetasid algselt statsionaarse seisundi teooria esindajad (teiste seas Hermann Bondi ja Fred Hoyle). Selle teooria kohaselt tagab homogeensuse uue aine pidev ilmumine Universumisse. Tänapäeval pole täielikul kosmoloogilisel printsiibil enam erilist tähtsust. Astronoomide vaatlusandmete kohaselt on Universumil heterogeensed struktuurid kuni superparvede, galaktikafilamentide ja suurte tühikuteni, kuid vähemalt 200 miljoni parseki suurusjärgus on Universum enam-vähem homogeenne. See käib ruumilise homogeensuse ja isotroopsuse kohta; suurtes ajalistes mastaapides Universum aga homogeenne ega isotroopne ei ole, sest ta on evolutsioneerunud väga teistsugustest tingimustest Suurest Paugust saadik ning
" (LAHE 2004: 106-107) Tegemist on salapärasel viisil ilmutatud teadmisega teatud eesõigustatud inimestele, mis tuli kas vahetu ilmutuse läbi või pühitsemisega säärase ilmutuse esoteerilisse, salajasse traditsiooni. Milline on gnostitsistlikus käsitluses hea ja kurja vahekord? ,,Kõigi uurijate üksmeelse seisukoha järgi iseloomustab antiikset gnoosist radikaalne dualism, mis läbib kõiki tasandeid (st esineb ontoloogilisel, kosmoloogilisel, antropoloogilisel, kui ka eetilisel tasandil)." (LAHE 2004: 36) Gnostikute veendumuse kohaselt on kogu materiaalne maailm oma olemuselt kuri. Kuna Jumal (kõrgeima jumaluse mõttes) erineb kvalitatiivselt maailmast, siis saab ta olla üksnes läbinisti hea. Gnostikud vastandavad maailma kui ,,pimedust" ning Jumalat kui ,,valgust"; maailma kui ,,mateeriat" ning Jumalat kui ,,Vaimu". ,,Gnostikute arvates ei saanud hea Jumal olla mingil juhul kurja maailma loojaks ning nõnda
annaabi.ee 
