kaaslasi jt. planeetide liikumist ruumis · Tähtede füüsika ja selle liikumise · Galaktikate füüsika kajastumist taevasfääril uurib tähesüsteeme · Astrofüüsika, mis uurib taevakehadelt tulevat · Kosmoloogia uurib kiirgust ja teeb selle kogu maailma ehitust järeldusi. ja arengut. Maa · Inimkonna esimeseks suureks kosmoloogiliseks avastuseks oli Maa kerakujulisuse tunnetamine (maapind on kumer). · Vana-Kreeka teadlane- Eratosthenes. · XVII-XVIII sajandil suurte maadeavastuste käigus uuritimõõdeti seda kera üsna põhjalikult. Eratosthenes Maa · Tänapäeval teame, et Maa on pisut lapik- pooluste vaheline kaugus on 43 km ehk umbes 1/300 võrra väiksem läbimõõdust ekvaatori kohta. · Maa lapikus on hästi seletav pöörlemisega. Maa- ellips
vaatlustest määrata kolm antud hetke Universumit iseloomustavat põhisuurust kauguste ajalise muutumise määr, mateeria tihedus ja temperatuur. Need ongi piltlikult väljendades ,,kolm vaala" või ,,kolm, elevanti", millele toetub kosmoloogia. Ent ühegi nende suuruse küllaltki täpne määramine pole kerge. PAISUV UNIVERSUM Lähtudes Giordano Bruno ammusest patusets ideeest ( mida nüüd nimetatakse kosmoloogiliseks printsiibiks), et Universumis pole eelispunkte ega eelissuundi, tuletas Aleksandr Fridman aastail 1922 ja 1924 Albert Einsteini üldrelatiivusteooriast kõverruumilise Universumi kohta võrrandid, millest järeldas, et maailmaruum ei saa olla stabiilne, vaid ta peab kas paisuma või kokkutõmbuma. Einstein ise oli slelest ebameeldivast asjaolust üle saanud sellega, et tõi oma võrrandisse sisse kosmoloogilise liikme, mis on tõlgendatav mingist ainest ja kiirgusest sõltumatu lisajõuna
unenägusid, võib jääda mulje, et sõnum pole adekvaatne ricoeur teeb järelduse, et ükskõik, milline kommunikatsioon, on see semiootiline protsess, mille aluseks on märgid. Ütleb,et fenomenoloogia parim alus on semitootika. /heideggeri jaoks tulevad märgid juhuslikult, ricoeurijaoks pole fenomeni märkideta(märgid ongi primaarne fenomenaalsus) ricoeuri jaoks tähtsad kolm aspekti: 1) eetika 2) ajalugu eelistab kolme aega, üks aeg on see, mida nim kosmoloogiliseks ajaks, fenomenoloogiline aeg on aeg, mida pole kosmoloogiliseks, seal on minevik, olevik ja tulevik(kosmos puudub), kolmas aeg on inimlik aeg, See on aeg, mis on inimese mõõdu järgi, needon need sündmused, mida paneme tähele ja suudame jälgida. (,,täna" ja ,,eile" on inimese aeg ja see on inimese mastaap ,,27", ,,28" on terminoloogiline aeg ajalool on lingvistiline väärtus - aja möödudes saavad asjad selgeks
kaugetena, seepärast saame mõõta ainult
nurki.
Suurte kauguste tõttu jõuab informatsioon
meieni suure hilinemisega
Tähtede omavaheline
liikumine
ASTRONOOMIA TÄHTSUS
Astronoomia on fundamentaalne
loodusteadus.
Ta on vajalik:
aja mõõtmisel,
geograafias,
geodeesias,
merenduses,
lennunduses,
kosmonautikas.
Maa on kerakujuline!
Kui suur maa on?
Eratosthenes 240. a. enne Kristust
Millise tulemuse ta sai?
Inimkonna esimeseks suureks
kosmoloogiliseks avastuseks oli Maa
kerakujulisuse tunnetamine.
Seda, et merepind on kumer, pidid
meresõitjad tahes-tahtmata märkama.
Millal ja kus tehti esimest korda selle
fakti üldistus kogu maailmale, pole
teada.
Ilmselt Vana-Kreekas, sest just sealt,
240. a. enne Kristust, on pärit Maa
ümbermõõdu hindamine
Kui kaugel on silmapiir?
l2 = (R + h)2 R2 = R2 + 2Rh + h2 R2 = 2Rh + h2 =
2Rh,
h<
Oma mütoloogia. Omad ideelised allikad. Vana-Kreeka filosoofia tekkis kolme lainena: 1) Väike-Aasias e. Kreekas ja Idas vastu Eguese merd 2) teine laine tekkis Lõuna.-Itaalias e. teisel pool Iionia merd 3) Metropolis e. Kreekas endas kus hakkas esile kerkima Ateena. I Antiikfilosoofia kujunemine Esimene periood on filosoofia kujunemine. Kuidas maailm toimib. Maailm on keskel. Seda perioodi nim ka kosmoloogiliseks perioodiks (kosmoss e maailm). II Klassikaline on antropotsentristlik periood (antropo-inimene), tegeldakse inimese probleemidega. Inimene on keskel (uurimisobjektiks). III Hellenismi ajastu filosoofia Hilis-Kreeka ajastu vaadete ühendamine, kujunevad terviklikud süsteemid. Vanimad koolkonnad: I Miletose koolkond Seotud esimese perioodiga. Selle per mõtlejad tegelevad maailmaga, selle uurimisega, mis on maailma alge jne, kuidas tekkis/toimib. Esindajad: a) Thales:
annaabi.ee 
