Kosmoloogia Päikesesüsteem koosneb Maa tüüpi planeetidest, Hiidplaneetidest, asteroididest, komeetidest, meteooridest, meteoriitidest ja kääbusplaneetidest. Päikesesüsteemi planeetideks on: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. Maa tüüpi planeetideks kutsutakse Merkuuri, Veenust ja Marssi. Nad on suure tihedusega ja suhteliselt väikesed. On olemas maapind. Hiidplaneetide rühma kuuluvad: Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. Nad on tunduvalt suuremad kui eelmised ja palju väiksema tihedusega, samuti neil ei ole kõvat maapinda. Pluuto sarnaneb oma suuruse ning orbiidi poolest asteroidide või komeetidega. Samuti on tema orbiit palju piklikum. 21. sajandil avastati veel Pluuto taolisi taevakehi ning otsustati neid nimetada kääbusplaneetideks. Planeetide orbiidid on ligikaudu samas tasapinnas ja praktiliselt ringikujul...
Arvutused näitavad, et suurem osa ainest võib olla nn. Nähtamatu aine. Suure Paugu teooria kohaselt on Universumi paisumine kestnud lõpliku aja, kusjuures alguses olid rõhk ja tihedus ülisuured. Paisumisel ei ole paisumiskeset ega eelistatud suunda, sest paisub kogu universumit kirjeldav kõverruum. Algplahvatus toimus korraga kõikjal, täites kogu ruumi. Tähed ja nende evolutsioon astronoomiaharu, mis uurib taevakehade tekkimist ja arenemist, nimetatakse kosmoloogiaks. Tähtede tekkimisel tuleb eristada kaht põlvkonda: 1. Tekkis tõenäoliselt Galaktika kujunemise käigus 2. Asub Galaktika spiraalharus, kus lisaks tähtedele on ka ohtralt gaasi ja tolmu. Teise põlvkonna tähtede atmosfääris on lisaks H2 ja He ka raskemaid elemente. a. Täht viibib põhiosa oma elust põhijadas b. Kui tähe keskosa H2 on muutunud He, hakkab He-st koosnev tuum kokku tõmbuma ja selle tempperatuur kasvama
annaabi.ee 
