Kuna pikaajaline kokkupuude mõningate juuksehooldus- ja küünehoolduskemikaaliga võib põhjustada ärritust, tuleb kanda hoolt spetsiaalse kaitserõivastuse, näiteks plastikkinnaste ja põllede kasutamise eest. Grimeerijad, jumestajad ja jumestuskunstnikud kasutavad oma töös kosmeetikatööstuse erinevaid kosmeetikatooteid. Kosmeetiku töövahenditeks on kosmeetikulaud (maniküürilaud), abilaud, müügilett ja riiul, töökärud ja seadmelauad, töötoolid kosmeetikutele ja klientidele, mitmesugused, instrumendid seadmed, aparaadid ning preparaadid naha, näolihaste, keha, käte ja jalgade hooldamiseks ja protseduuride läbiviimiseks, samuti mittepatoloogiliste nahamuutuste raviks. Töös tuleb kokku puutuda mitmesuguste erinevate ainete ja vahenditega, seepärast ei saa kosmeetiku tööd pidada sobivaks allergilistele inimestele. Juuksuri peamised töövahendid ja materjalid on erinevatest materjalidest kindad
märgist puudutavat infot ohutus.ee lehel. 15. oktoober 2014 osalesin ühepäevasel seminaril Sotsiaalministeeriumi ja Eesti Keemiatööstuse Liidu, ning Terviseameti poolt korraldatud kosmeetika teabepäeval. Teabepäeva eesmärk oli tuletada meelde kosmeetikamäärusest tulenevaid nõudeid ja kohustusi ning tutvustas looduskosmeetika kohta käivaid nõudeid. Väga põhjaliku materjali emulsioonide ja kreemide kohta sain Leelo Simiskeri „Kosmeetiline Keemia“ kosmeetikutele mõeldud õppematerjalist. Ka paljude kahjulike ainete kohta kaasasin info sealt. Valiku meedias kajastatud kahjulikest ainetest tegin ajakirjade Eesti Naine, Sensa, Anne ja Stiil, Mari põhjal. Küsitluseks kasutasin surveymonkey.com portaali. Töö esimene osa käsitleb kosmeetikume puudutavaid regulatsioone, millega tarbija kõigepealt kokku puutub ehk info koostisainete ja säilivuse kohta. Neist seadustest olulisemad lõigud on töös välja toodud.
põhjusta see meetod pikemaajalisi ebamugavusi. Kõigest hoolimata on autori arvates vaja arvestada hoolduse valikul naha tüübiga ja kliendi eripäraga. Kõige parema tulemuse saamiseks on mõistlik erinevaid meetodeid kombineerida mehhaanilise puhastusega. 3.2 Küsitluse analüüs Kursusetöö eesmärgi täitmiseks viis autor läbi küsitluse tegevkosmeetikute seas. Küsitluslehed (vt. lisa 1) jaotati erinevate ilusalongide kosmeetikutele. Küsitletuid oli 20 inimest. Järgnevalt saadud andmete analüüs. Küsimusele, millised puhastavad hooldused on Teie arvates tõhusad, vastati 13 korral mehhaaniline puhastus, 7 korral keemiline või happekoorimine, eraldi mainiti 3 korral Elsa Hjeronymuse meetodit. 5 korral nimetati sügavpuhastavaid sarjakoorimisi, mikrolihvimist peeti tõhusaks 3 korral ja ultraheli vaid 2 korral. Ükski küsitletust ei pidanud vaakumpuhastust efektiivseks (vt. diagramm1).