Eesti laule oli nende hulgas ainult kaks A. Kunileidi "Sind surmani" ja "Mu isamaa on minu arm". On ilmne, et l a u l u d e r a h v u s l i k u o m a p ä r a p r o b l e e m oli laulupeo ettevalmistamise perioodil küllaltki aktuaalne ka Jannsenite kodus. Seda kinnitab kindlasti nii Koidula kirjavahetus Kreutzwaldiga kui ka 1868. aasta märtsikuus soome ajaloolase ja poliitiku, Soome Kirjandusliku Seltsi esimehe Yrjö- Koskise poolt saadetud F. V. Illbergi noodiraamat "Suomalaisia Kansan-Lauluja ja Soitelmia", mille palad olid Koidulale väga armsad Laulupidu kui üldrahvalik suursaavutus Varasemate paikkondlike laulupidudega võrreldes oli Tartu laulupidu üleeestilise haardega I üldlaulupidu, kuigi Saaremaalt ja Läänemaalt, välja arvatud Haapsalu linn, osavõtjaid ei olnud. Tegelaste arv (822) ületas seniste baltisaksa laulupidude osavõtjate arvu. Suurele lauljate hulgale vaatamata oli laulude
I üldlaulupeo kavas oli 12 vaimulikku ja 14 ilmalikku laulu, millele lisandus tsaaririigi hümn. Eesti laule oli nende hulgas ainult kaks A. Kunileidi "Sind surmani" ja "Mu isamaa on minu arm". On ilmne, et laulude rahvusliku omapära probleem oli laulupeo ettevalmistamise perioodil küllaltki aktuaalne ka Jannsenite kodus. Seda kinnitab kindlasti nii Koidula kirjavahetus Kreutzwaldiga kui ka 1868. aasta märtsikuus soome ajaloolase ja poliitiku, Soome Kirjandusliku Seltsi esimehe Yrjö-Koskise poolt saadetud F. V. Illbergi noodiraamat "Suomalaisia Kansan- Lauluja ja Soitelmia", mille palad olid Koidulale väga armsad. Laulud KIRIKUKORAALID: "Siionis kõik vahid hüüdvad" "Kiida nüüd, issandat" "Meil tuleb abi jumalast" Vene riigihümn "Jumal, keisrit kaitse sa" VAIMULIKUD LAULUD: C. Geissler "Sind, issand, meie kiidame" F. Brenner "Taevas ning maa kaovad" F. J. Kunkel "Hõiska kõik see maailm" G. Neumann "Tänu sul, jeesus" C