Laulu kohus- laul Eestimaale kiituseks, Eesti tärkab uuesti elule. Miks sa nutad- läbi looduse, et isamaa peab õitsema. Enne surma Eestimaale- kodumaa, tema viimane luuletus. Eesti muld ja Eesti süda- kodumaa, soov kodumaale matmiseks. Kirjutas palju jutustusi(60-80)- teemaks väljarändamine. N: Enne ukse lukustamist Kirjutas armastusest- Ainuke ..ebausust- Tammiste küla, Veski tondid Kirjutas 4 näidendit. Saaremaa onupoeg- 1870, mugavdatud saksa keelest. Säärane mulk- 1870, kosjateema, abiellumine südame järgi, hariduse vajalikkus, sõjavägi, talu teema. Kosjakased e. Maret&Miina. Kosjaviinad- kuidas Tapiku pere laulupeole sai.
Ringmängud võib jagada kolme põhiliiki. · Vanem ringmäng, mille lõpul oli tavaliselt puänt (lõpuüllatus). Liiguti ringis, enamasti oli üks mängija ringi keskel. Laulu lõppedes toimus midagi erilist, näiteks anti pant, vahetus ringi sees olija ("Kes aias") vms. Laul oli sageli siirdevormiline. · Dramaatilise tegevusega ringmängus kujutati liikumiste abil laulu sisu (nt "Peremees võtab naise", "Palgamaksmine"). Lauludes valitses sageli armastus- ja kosjateema, suhtumine oli naljatlev. · Vahetantsuga ringmängus vaheldus laulu saatel ringjoonel kõndimine tantsimisega ringi sees. Ringmängulaulus olid eraldi vaheosad tantsuviisiga (labajalavalss, polka, reinlender vm). Seda osa kutsuti vahelauluks või (vahe)tralliks, (Saaremaal (vahe)ralliks), ka refrääniks või tantsulauluks, harvem tuurilauluks (Urvaste), kooriks (Ridala). Vahetantsuga ringmäng oli kõige varem tuntud Lõuna-Eestis ja levis kiiresti kogu maal
annaabi.ee 
