Kordusmõte erinevate sõnadega. Valdavalt ühehäälne, mitmehäälne Setumaal ja Lõuna-Eestis. Eeslaulja ja järellauljad (koor), koor alustab laulmist eeslaulja kahel viimasel silbil. Mitmeid kombetalitusi saadeti tavandilauludega (kalendrilaulud, üleminekurituaalid) Saab jagada 4 valdkonda: a) lüroeepilised laulud lüütilised laulud, perekonnalaulud, kosjalaulud, nekrutilaulud b) funktsionaalsed laulud tähtpäevalulus, kiigelaulud, mängu- ja tantsulaulud. c) teemalulud töölaulud, orjuselaulud, vaeslapselaulud. d) kodu- ja perekonnalaulud laulud kodust ja lapsepõlvest, pulmalaulud, lastelaulud. Regilaul hakkas hääbuma kui Eestisse jõudis muu maailma kirjalik kultuur. Meil veel Kihnu ja Setumaa. Regilaulu taandumise põhjused:
eksemplaris ja levis esialgu tagasihoidlikult. Eepose populaarsus kasvas rahvusliku liikumise hoogustudes. Järgnesid kordustrükid, lühendatud väljaanded ja ümberjutustused. Kokku on eeposest ilmunud 18 trükki. 6. Läti eepose eripärast. Traditsioonipäraselt pidi eepos olema värsivormis, kuid läti rahvaluule koosneb peamiselt neljarealistest salmidest, milles puudub väljaarendatud süžee. Pumpurs (Andrejs Pumpurs – eepose autor) kasutas eeposes ainult mõningaid nelikvärsse (kosjalaulud, hingede öö laul), eepos sisaldab 6 ehtsat pulmalaulu. Eeposes on kasutatud daktülilist-trohheilist värsimõõtu, heksameetrit ja serbia kangelaslaulude rütmi. Karutapja on kirjutatud muinasjuttude ja muistendite põhjal, mille ainestiku A. Pumpurs ise muutis värssideks. Sisu kujundamisel pidi autor toetuma ainult enda kuuldud ja kogutud materjalidele, sest muinasjutte ja muistendeid , mida Lätis rohkesti leidub, ei olnud tol ajal veel trükitud kogumikena ilmunud.
annaabi.ee 
