Kolm venda jätkasid enda teekonda uurides häid liisuheitmise kohti. Olles kõndinud päeva lõuna poole, märkasid nad pärnade vahel asuvad talu. Nad astusid väravast sisse ning taluperenaine hõikas: ,,Astuge, mehed, õueje, Tulge, peiud, me talusse, Kosilased, kamberisse! Teie kõrged kosilased, Kallid kalevite pojad, Meil on kõrged kositavad, Targa taadi tütrekesed, Hiiust ilmund neiukesed." Vanem vend kostis vastu: ,,Ega me ole kosjaskäijad, Peiu-teed ei tallamassa. Oleme tühja teede käijad, Oleme õnne-otsijad." Peremees aga ei uskunud neid ning oli ikka arvamusel, et mehed kosja tulnud. Isa käskis tütardel toast välja tulla, et peiud neidusid ka näeks
toredat musta-valgekirjut sulestikku. Seejärel pöördub ta emase juurde tagasi sageli uuesti ähvardades, jookseb siis aga jällegi saba ja tiibu laitutades mnema. (Tinbergen, 1984). Üsna harva juhtub, et emasloomad etendavad paarimismängus juhtivat osa ja et peamiselt neist sõltub seksuaalkäitumise edukas tulemus. Niisuguse ebatüüpilise käitumise erilaadseks näiteks on jaanalindude paarimismäng, kus isased on pigem kositavad kui kosijad ja seda vaatamata asjaolule, et nende sulestik on tunduvalt toretsevam fakt, mis üldiselt viitab seksuaalsele agressiivsusele (Tinbergen, 1978). Kuigi emased käituvad isastest vähem dramaatiliselt, on neil paaritumismängus väga oluline osa. Vastupidiselt levinud arvamusele ei ole nad isaste ihade passiivseks objektiks, vaid on loomuldasa ettevaatlikud ja teevad väga selget vahet, kellega paarituda. Nende seisukohast on
annaabi.ee 
