Neiuna maailmas Olen tüdruk teismelises eas, kes üritab aru saada, mis on õige, mis mitte. Praeguseks on palju muutunus, kuid mõned tähtsamad põhimõtted on kestnud ja kestavad edasi. Vanasti mindi noorelt mehele. Kosijate seast valib isa selle õige. Mehed olid perepead. Naised kantseldasid lapsi ja küürisid põrandaid. kahekümnendal sajandil on muutunud palju. Enam pole pere see, kes valib mehe. Naised on iseseisvamad. Vahel on ka peres rollid vahetunud ning naised saavad rohkem palka. Moodsaks on saanud lapsehoidjad, kes kannavad emmerolli kui pärisemad tööd rügavad. Kunagi polnud üksik emad vastuvõetavad. Muutunud on nendesse suhtumine ja nende arvukus on suurenenud.
nende isa nõbu mr.Collins. Autor rõhutabki teoses eriti ema vajadust tütreid abieluranda sõudmisel aidata. Nagu ümbruskonda ilmub mõni uus dzentelmen, üritab mrs.Bennet teda ühele enda tütardest kaaslaseks sokutada. Samuti peab ta oma kohustuseks jätta perest hea mulje, mis tal enamasti välja ei kuku, muutes enda detailsete ja ülepaisutatud märkustega noormeeste suhtumist perekonda. Pereema selline käitumine sünnitab lugejas mulje, nagu võimalike kosijate arvamus perest ongi õige ning eelarvamusteta. Enim keskendubki teos kahe vanima tütre, Jane'i ja Elizabethi tundmustele. Jane on leebe ning mõistev, Elizabeth aga kaalutlev ning küllaltki isepäine. Bennetite maja lähedusse kolib hurmav noormees mr.Bingley, kes võidab Jane'i südame. Bingley sõber mr.Darcy aga tekitab Elizabethis vastikust. Autor on Elizabethi arvamuse peamiseks kujundajaks välja toonud
"Neiu ja lohe" looja võitleb meheliku kaksikmoraali vastu mõistuslikumate, lõbusa paroodia relvadega, käänates legendi, muinasjutu ja ballaadi põhikujundi pahupidi. Lurjusteks on noormees ja kuningas, päästjaks lohe. Runo viimased read viitavad loomisajale: 16.sajandi algul möllas Soome lõunarannikul Rootsi ja Taani vaheline meresõda. Korduslaul on eriti populaarne luulevorm slaavi rahvaste hulgas. Rahvusvaheliselt tuntud kordusmalle on nt kosijate võrdlus, Ka nt omaste võrdlus, pereliikmete ülesloendamine ja samasse olukorda asetamine (kas sa nutad X, lunasta mind välja X). Elina surm Soome keskaja võiduka kultuuritõusu lõpptähiseks võib pidada runo "Elina surm" . Teadlaste meelest on see soome kirjanduse tippsaavutus, kõige hiilgavam soome ballaadidest. Umbes 300- värsiline poeem jaguneb viieks vaatuseks ja need omakorda 18-ks stseeniks. Pole ainult oma ehituselt draamalaadne vaid lausa näidendistsenaarium
annaabi.ee 
