I periood 1945.a. kuni 50-ndate aastate keskpaik Iseloomustavad näitajad: 1. NL-i süsteemi integreerumine suvised meistrivõistlused väljas ja talvised siseesivõistlused või karikavõistlused saalis ja kõik muud võistlussüsteemid. 2. Tallinn-Tartu vastasseisu jätkumine, vaheldumisi NL-i meistrivõistlustest osavõtt vastavalt Eesti meistrivõistluste või katsemängude tulemustele. 3. Balti turniiride teke omavaheline konkurents. 4. NL-i süsteemis ühe juhtiva korvpallivabariigi roll. 5. "Kalevi" n.ö. esimese kuldaja aeg, 1940-ndate aastate lõpus ja 1950-ndate aastate alguses (Tartu ÜSK ja E. Naaritsa aeg)täpsemalt 1949-1952. Tulemused: 1949 - NL meister 1950 - NL 8 linna turniiri võitja 1950 - NL mv. II koht 1951 - NL mv. III koht 1952 - NL mv. IV koht (ÜSK) 1952 - NL 10 linna turniir II koht (Tallinn) Märkus: 1952.a. erinevad meeskonnad, vaid I. Kullam nii Tartu ÜSK-i kui Tallinna meeskonnas. 6. Perioodi lõpuks E
korvpallivõistlused harrastuse tasemel. 1920-ndat aastat loetakse korvpalli kui võistlusspordi algusaastaks Eestis. Korvpall levis edasi kõikjal üle Eesti. Eesti liitus FIBA-ga 1934.a. lõpus. Eesti on Euroopa meistrivõistlustest võtnud osa kahel korral: 1937. ja 1939. A. Mõlemal korral saavutati märkimisväärne viies koht. 1940/41. hooajal lammutati Eesti omariiklik võistlussüsteem, sest toimus Nõukogude Liidu süsteemi minek. Eesti oli NL-i süsteemis ühe juhtiva korvpallivabariigi rollis. ,,Kalevi" n.ö. esimene kuldaeg oli 1949-1952. Sellel perioodil olid nende tulemused järgmised: 1949- NL meister 1950- NL 8 linna turniiri võitja 1950- NL mv. 2. koht 1951- NL mv. 3. koht 1952- NL mv. 4. koht 1952- NL 10 linna turniiri 2. koht Tol ajal olid suured mängijaisiksused: J. Lõssov, I Kullam, H Kruus, A. Putmaker, H. Krevald, E. Ehaveer. Aastad 1960-1970 on suuremalt jaolt Ilmar Kullami periood, kuna siis toimus korvpalli
annaabi.ee 
