Noore direktori visa tegutsemise tulemusena rajati uus soojustrass ning aastaid külmaga maadelnud Tapa kool on praegu vist küll maakonna joojemaid koole. Huvialad ja sport 80 aasta jooksul on Tapa Gümnaasiumis tegeldud palude spordialadega. Populaarsed on olnud kergejõustik, korvpall, laskmine, käsipall, suusatamine jt. 1960-ndatel aastatel tegutses Tapa linna Laste- ja Noorte Spordikool. Põhialadeks olid suusatamine kergejõustik ja korvpall. Tugev oli tüdrukute korvpallinaiskond. Henn Sepa juhendamisel saavutati vabariigis palju auhinnalisi kohti. Võimlemisega tegeleti Eike Sepa juhendamisel. Laskesport oli koolis üks eldukamaid ja kuulsust toonud alasid, kuid praegu kahjuks laskmisega ei tegelda. 1962. aastast alates hakati Tapal Henn Sepa käe all käsipalli mängima. Hästi esineti koolinoorte ja teiskasvanute meistrivõistlustel. Nii tüdrukud kui ka poisid tulid mitmel korral koolinoorte spartakiaadidel meistriteks. 1964. aastal asus treenerina tööle Alo
Mägi, N. Triik, A. Vabbe. Graafikuist saavutas üleeuroopalise tuntuse pikka aega Pariisis töötanud E. Wiiralt. o Sportlikud saavutused o Alates 1924.a (Eestis juba 1920.a) osaleti Olümpiamängudel. (Eestlased said sealt 6 kulda, 6 hõbedat ja 8 pronksi) Leedu o Leedu sportlased olid edukad lauatennises ja males ning saavutasid eriti väljapaistvaid tulemusi korvpallis. Leedu korvpallimeeskond tuli 1937. ja 1939. a Euroopa meistriks, korvpallinaiskond aga pälvis Euroopa esivõistlustel hõbemedali. Läti o Kõige massilisem spordiala oli jalgratta sõit. Samuti veel sportlik käimine, maadlus, kiiruisutamine, korvpall ja male. 1935.a tuli Euroopa meistriks Läti korvpallikoondis. Eesti o Eestis jõudsid maailma tippude hulka eelkõige maadlejad ja tõstjad. 1936.a. Berliini olümpiamängudel võitis K.Palusalu kuldmedali nii klassikalise kui ka vabamaadluse raskekaalus
annaabi.ee 
