kahetseb, et peale sõjaväge edasi õppima ei läinud, sest kunagi ei tea, mis elu toob ja kui midagi peaks juhtuma ning peaks tekkima vajadus kandideerida kuskile, siis tal pole peale gümnaasiumi hariduse oma Cvsse midagi kirjutada. Kuid tänu sellele on tal tohutu elukogemus, mida koolis õppides ei saa. Õppimist häirivad ka hobid ning spordiga tegelemine. Eelkõige tippspordiga tegelemine ja koolis õppimine ei käi käsikäes. Tartu Rocki korvpallimeeskonnas pole ühtegi meest, kes omaks kõrgharidust, ainult mu parim ja Rocki noormängija Saimon Sutt õpib avatud ülikoolis kehakultuuri, kuid on tunnistanud, et ilmselt jätab ka tema õpingud pooleli, kuna tahab välismaale mängima saada ning kui iga päev on kaks trenni siis kool ei mahu tihti tema päevaplaani. Aga vastandiks võin tuua oma venna, kes on Bigbank Tartu võrkpallimeeskonna noormängija ja käib alles 11ndas klassis ja on juba praegu sellise suhtumisega, et ilmselt järgmine
korvpalli. Ma lihtsalt armastan seda. Palli mängimine on siiamani mu üks lemmik tegevusi. Päris tihti olen käinud ka võistlustel. Tavaliselt on mul sellel perioodil väga suur pabin sees, just nagu enne eksameid või suurt kontrolltööd, et järsku läheb midagi halvast. Aga jah, alati tuleb loota parimale. Sport on andnud mulle palju: tervilikumad eluviisid, hea vormi ja võimalus olla hea korvpallur. Mul on pidevalt soov saavutada midagi paremat . Kunagi tahaks mängida mõnes heas korvpallimeeskonnas ,et saaksime käia palju võistlemas ja koguda tuntust Eestile. Vahepeal kui elasin Pärnus käisin korvpalli kõrvalt veel sõudmas. Mulle täitsa meeldis, aga väga jube oli küll. Kõige vastikum oli siis kui ma esimest korda pidin jõele minema sõitma. Mul oli suur hirm, et lausa aer kukkus kogemata vette. Õnneks hiljem harjusin ära ja kõik läks hästi. Minu jaoks on sport elustiil. Ma naudin sellega tegelemist, ning ootan juba millal eksamid läbi saavad ja saan jätkata treeningutega
annaabi.ee 
