Õiõied lillakas roosad. Viljad marjataolised (luuviljad) punased. Kasvab viljakates kasvukohtades. Külmakindel. Varjutaluv. On võrdlemisi mürgine (viljad, koor, lehed, õied). Oli pikka aega looduskaitse all. Tuhkur paju Salix cinerea 3-5 m kõrgune hargnev põõsas soodes ja soostuvatel aladel. Lehed piklikud, äraspidi-munajad, lühikese terava tipuga, ebaühtlaselt laielise servaga, pealt vähe karvased, alt viltjaskarvased. Vitspaju (korvpaju) Salix viminalis Lehed lineaalsüstjad, serv allapoole pööratud, alt siidkarvased. Pearood tugev. Mullastiku suhtes vähenõudlik. Paljuneb hästi pistokstest.
laiemad kui pikad, täkilise servaga, pealt tumerohelised läikivad. Seeme elliptiline, tiib 2-5x seemnest kitsam. Eestis lääne- ja põhjaosas turvas- ja turvastunud muldadel. Tuhkur paju Sailx sinerea 3-5 m kõrgune hargnev põõsas soodes ja soostuvatel aladel. Lehed piklikud, äraspidi-munajad, lühikese terava tipuga, ebaühtlaselt laielise servaga, pealt vähe karvased, alt viltjaskarvased. Õitseb enne lehtede puhkemist. Paljuneb seemnest. Meetaim. Omab rohkesti hübriide Vitspaju (korvpaju) Salix viminalis 5-6 m põõsas, harva - 10 m puu. Lehed lineaalsüstjad, serv allapoole pööratud, alt siidkarvased. Pearood tugev. Õitseb lehtede puhkemisel. Mullastiku suhtes vähenõudlik. Paljuneb hästi pistokstest. Üheaastasi võrseid kasutatakse punumistöödel. Väga kiirekasvuline (aastas kuni 2 m). Rohkesti hübriide.
Vaevakask (Betula nana) Tavaliselt 0,5-0,7 m põõsas. Võrsed hallikaspruunid, peened, karvased. Lehed ümmargused, sageli laiemad kui pikad, täkilise servaga, pealt tumerohelised läikivad. Emasurvad 0,5-0,8 cm. Seeme elliptiline, tiib 2-5x seemnest kitsam. Levinud Kesk- ja Põhja-Euroopas ning Põhja-Aasias. Eestis lääne- ja põhjaosas turvas- ja turvastunud muldadel. Vitspaju (korvpaju) (Salix viminalis) 5-6 m põõsas, harva - 10 m puu. Lehed lineaalsüstjad, 5-15 cm pikad, 0,7-2,0 cm laiad, serv allapoole pööratud, alt siidkarvased, pearood tugev. Õitseb lehtede puhkemisel. Mullastiku suhtes vähenõudlik. Paljuneb hästi pistokstest. Üheaastasi võrseid kasutatakse punumistöödel. Väga kiirekasvuline (aastas kuni 2 m), leiab kasutamist energiavõsa liigina
annaabi.ee 
