9+2 struktuur ripsmetes oli üks huvitavamaid avastusi, mis tehti elektronmikroskoopia algusaastatel. Prokarüootidel esinevad viburid on hoopis teistsuguse ehitusega. Viburite ja ripsmete erinevus on läbimõõdus ja pikkuses, samuti arvus. Vibureid on tavaliselt 1, harva mitu, ripsmeid on alati palju. · Intermediaarsed filamendid Intermediaarsed filamendid on jäigad ja püsivad moodustised enamike kõrgemate eukarüootide tsütoplasmas. Loomsetes rakkudes moodustavad nad rakutuuma ümber korvitaolise struktuuri ning ulatuvad sealt ka raku perifeeriasse. Rakkudes, mis alluvad teatud mehaanilistele pingetele (nt epiteelkude) moodustavad nad transtsellulaarse võrgustiku (närvirakkude pikkades aksonites, silelihasrqkkudes). Termin "tsütoskelett" võetigi algselt kasutusele kirjeldamaks neid püsivaid ja lahustumatuid struktuure rakus. Erinevalt aktiinist ja tubuliinist, mis on globulaarsed valgud, on intermediaarsete filamentide
9+2 struktuur ripsmetes oli üks huvitavamaid avastusi, mis tehti elektronmikroskoopia algusaastatel. Prokarüootidel esinevad viburid on hoopis teistsuguse ehitusega. Viburite ja ripsmete erinevus on läbimõõdus ja pikkuses, samuti arvus. Vibureid on tavaliselt 1, harva mitu, ripsmeid on alati palju. Intermediaarsed filamendid Intermediaarsed filamendid on jäigad ja püsivad moodustised enamike kõrgemate eukarüootide tsütoplasmas. Loomsetes rakkudes moodustavad nad rakutuuma ümber korvitaolise struktuuri ning ulatuvad sealt ka raku perifeeriasse. Rakkudes, mis alluvad teatud mehaanilistele pingetele (nt epiteelkude) moodustavad nad transtsellulaarse võrgustiku (närvirakkude pikkades aksonites, silelihasrqkkudes). Termin "tsütoskelett" võetigi algselt kasutusele kirjeldamaks neid püsivaid ja lahustumatuid struktuure rakus. Erinevalt aktiinist ja tubuliinist, mis on globulaarsed valgud, on intermediaarsete filamentide
aktiini-müosiini puhul: ATP hüdrolüüsiga kaasnevad konformatsioonilised muutused, mis nihutavad molekule üksteise suhtes. 15. Tsütoskelett III. Intermediaarsete filamentide ehitus ja nende ülesanne. Intermediaarsed filamendid (IF) on jäigad ja püsivad moodustised enamiku kõrgemate eukarüootide tsütoplasmas. Primaarne funktsioon on tagada rakule mehhaaniline toestus! Loomsetes rakkudes moodustavad nad rakutuuma ümber korvitaolise struktuuri ning ulatuvad sealt ka raku perifeeriasse. Intermediaarsed filamendid on väga stabiilsed struktuurid. Ei lahustu tavalistes detergentides. Nende peamine funktsioon on struktuurne, nad ei osale raku liikumisfunktsioonides. Nendega pole seotud ühtki mootorvalku (nagu müosiinid, kinesiinid või düneiinid). IF moodustavad monomeerid pole seotud ATP vi GTP-ga, nagu seda on aktiin või tubuliin. Erinevalt aktiinist ja tubuliinist, mis on globulaarsed valgud, on IF monomeerideks
mehanismi alusphi sama, mis aktiini-müosiini puhul: ATP hüdrolüüsiga kaasnevad konformatsioonilised muutused, mis nihutavad molekule üksteise suhtes. 15. Tsütoskelett III. Intermediaarsete filamentide ehitus ja nende ülesanne. Intermediaarsed filamendid (IF) on jäigad ja püsivad moodustised enamiku kõrgemate eukarüootide tsütoplasmas. Primaarne funktsioon on tagada rakule mehhaaniline toestus! Loomsetes rakkudes moodustavad nad rakutuuma ümber korvitaolise struktuuri ning ulatuvad sealt ka raku perifeeriasse. Intermediaarsed filamendid on väga stabiilsed struktuurid. Ei lahustu tavalistes detergentides. Nende peamine funktsioon on struktuurne, nad ei osale raku liikumisfunktsioonides. Nendega pole seotud ühtki mootorvalku (nagu müosiinid, kinesiinid või düneiinid). IF moodustavad monomeerid pole seotud ATP vi GTP-ga, nagu seda on aktiin või tubuliin. Erinevalt aktiinist ja tubuliinist, mis on globulaarsed valgud, on IF monomeerideks
annaabi.ee 
