Moodali või viskoosiga seotakse polüesterkiude tavaliselt kleidi, ülikondade või kostüümide kangaste tootmiseks. Tänu sellele, et polüester talub hästi nii UV-kiirgust kui ka teisi ilmastikumõjusid valmistatakes temast purjeid, lippe ning kardinaid. Polüestrit kastutakse ka õmblusniitide, köite, kaablite, vati ja täitematerjali ja lausmaterjalide tootmises. Polüesterkiude lisatakse ka puuvillasele või linasele kangale, et muuta seda kergemini hooldatavaks ja vähem kortsuvaks. Polüestertooted on eriti kergesti hooldatavad ning masinas pestavad. Nad kuivavad kiiresti ja neid võib triikida keskmisel kuumusel. Polüesterkiududest saadud tooteid ei tohi liiga kuuma triikrauaga triikida, vastasel juhul võib toode sulama hakata. Samas ei ole polüesterkiust tooteid alati vajagi triikida, sest nad võivad ise sirgestuda. Polüester on termoplastiline, see tähendab, et toodet on võimalik ka vormida ja fikseerida. 2.3 POLÜAKRÜÜL
toime lakkamist. Vetruvus on oluline materjali sirgestumise seisukohalt. Sel põhjusel kasutatakse hea vetruvusega polüestrit nt puuvillaste materjalide koostises, et saada vähem kortsuvam ja paremini sirgestuv toode. Kiudusid, mis ei ole oma loomult vetruvad, kasutatakse tihti staapelkiududena. Staapelkiududest kedratud lõng annab kangale pehmuse ja muudab selle mõnevõrra vähem kortsuvaks, kuid samas väheneb ka kanga tugevus. Mitmed keemilised viimistlusvõtted muudavad samuti kanga vähem kortsuvks, kuid ka sel juhul väheneb kanga tugevus. Suure vetruvusega on elastaan, kummikiud, kuid samas ka enamus sünteeskiude (polüamiid, polüester, akrüül, modakrüül, polüpropeen) ja tehiskiududest triatsetaat. Vetruvust suurendatakse ka nende kiudude tekstureerimisega (mahuliseks muutmisega) ja säbaruse andmisega. Looduslikest kiududest on hea vetruvusega vill ja siid.