inimesed), andsid rohkem teada negatiivsetest emotsioonidest nagu ärritus või viha, samuti füüsilistest sümptomitest nagu peapööritus või valu, kui need inimesed, kes kaheksa päeva jooksul pingelisse olukorda ei sattunud. Konflikti vältimine oli aga seotud rohkemate füüsiliste sümptomitega pingelisele olukorrale järgnenud päeval. Konfliktist kõrvalehoidumine oli lisaks seotud ka stressihormooni kortisooli ebatavalise päevase mustriga. Tavaliselt on kortisoolitase kõrgeim hommikul peale ärkamist ning langeb siis päeva jooksul. Vaidlustest kõrvale hoidunud inimestel tõusis hommikul kortisoolitase järsemalt ning vähenes päeva jooksul aeglasemalt. ,,Neil on raskem päeva jooksul rahuneda," ütles Birditt. Kuigi teadlased ei oska täpselt öelda, kuidas see võiks inimeste tervist mõjutada, arvatakse, et kõrvalekalded päevastest kortisoolitaseme mustritest võivad olla problemaatilised.
raskele stressile reageerib. See kõrgendab vere kortisoolitaset ja muudab ainevahetust, nii et keha toodab kiiremini rasvu ning talletab need enamasti kõhupiirkonda. See võib juhtuda isegi siis, kui inimene tavalisest rohkem ei söö. Stress teeb vinniliseks. Kemikaalid, mida aju stressi ajal eritab, ägendavad põletikku ning seega ka aknet, mis on naha põletikune seisund. Menstruatsioonid võivad ära jääda ning lakata ka ovulatsioon. Kõrgenenud kortisoolitase mõjutab ajurakke selles ajupiirkonnas, mis vastutab mälu eest. Nii võivad tekkida mäluprobleemid ning otsustamisraskused, mis ei pruugi stressi kadumise puhul enam ära minna. 7 (http://www.cosmopolitan.ee/est/200705/sina/index.php?newsID=904) Kui lapsel pea valutab, siis ta ütleb seda tavaliselt lapsevanemale. Kui laps tuleb koolist, istub oma
pärast mõnd erakordselt stressirikast olukorda paljude arvates pingelanguse mõjul. Pidev stressiseisund võib põhjustada ka seda, et keha mehhanismid, mis tavapäraselt pärast ohuolukorra möödumist langetasid kortisoolitaset, ei toimi enam korralikult ning keha võib asuda ise stressihormooni kas üle- või alatootma. See aga võib esile kutsuda kroonilise väsimuse. Seega on meie tervis paljuski kinni meie enda mõtlemises. Krooniline stress tähendab, et ka kortisoolitase organismis on kogu aeg kõrge ja sellele ei anta võimalust normaliseeruda. Selles peitubki suurim oht meie tervisele. Kortisool järgib tavaolukorras kindlat päevast mustrit ehk selle hormooni tasemed on kõrgeimad hommikul ja madalaimad öösel. 4. Kuidas selgitati välja keha asendi mõju inimese hormonaalsele tasemele? Katsealustel paluti võtta kas võimu või allaandjapoose ja testiti pärast nende hormoonitaset kehas
annaabi.ee 
