Luteiniseeriv hormoon (LH)- kutsub emasloomadel esile ovulatsiooni ja kollakeha moodustamise ning isastel androgeensete hormoonide sekretsiooni. Luteotroopne hormoon e prolaktiin (LT)- reguleerib piimanäärmete arengut, mõjutab piimatoodangut ja emaslooma käitumist järglaste eest hoolitsemisel. 14. Neerupealiste koore ja säsi hormoonid, mõju käitumisele Neerupealise hormoonid _ Neerupealiste koore hormoonide tootmist kontrollib hüpofüüsi kortikotroopne hormoon. Toodetud hormoonid reguleerivad peamiselt mineraalide, vee, süsivesikute, valkude ja rasvade ainevahetust _ Neerupealiste säsi hormoonid on nn stressihormoonid _ Adrenaliin ja noradrenaliin- nende toime on sarnane sümpaatilise närvisüsteemi toimega 15. Motivatsioon Dopamiin- osaleb mitmetes käitumisega seotud aju regulatsioonisüsteemides Reguleerib tunnetust, motivatsiooni, und ja tuju.
Hüpofüüsil eristatakse ees- ja tagasagarat ning vaheosa, kus produtesseritakse erinevaid hormoone. H ü p o f ü ü s i e e s s a g a r / adenohüpofüüs produtseerib: * Somatotroopne hormoon - somatotropiin STH , GH kasvuhormoon; tal on ka hüperglükeemiline toime (lagundab glükogeeni) * Türeotroopne hormoon türeotropiin TTH reguleerib kilpnäärme hormoodide produktsiooni * (Adeno-)Kortikotroopne hormoon (adeno)kortikotropiin ACTH stimuleerib glükokortikoidide teket *Gonadotroopsed hormoonid - follitropiin FSH - folliikuleid stimuleeriv hormoonsoodustab naise organismis folliikulite sünteesi, mehel tõstab spermatogeneesi aktiivsust - lutropiin LTH - luteiniseeriv hormoon - * Prolaktiin PRL või PROL * Türeotroopne hormoon türeotropiin - TSH
annaabi.ee 
