ruumides tegutseb autoremonditöökoda. Lõiguti on säilinud osa kunagi kasutuses olnud maa-alustest küttetrassidest, kuid nende täpne seisukord on teadmata. Eelduslikult on säilinud küttetrassi osad olulises mahus amortiseerunud. Linna administratiivhooned (kool, tervisekeskus, lasteaed ja linnavalitsus) omavad lokaalseid vedelkütust (kütteõli) kasutavaid katlamaju, mistõttu on igatalvised küttearved väga suured. Samuti on lokaalsed katlamajad ehitatud enamustesse linna kortermajadesse, kuid erinevalt linna administratiivhoonetest kasutatakse kortermajade kütmisel peaasjalikult kivisütt ja puitu ning õli kasutavad katlamajad on vähemuses. Kivisöe ja puidu kasutamisega kaasneb talvisel ajal ebasoodsate ilmastikutingimuste korral tugev õhureostus. Olmejäätmed veetakse kogu valla ulatusest välja, eesti suurematsse prügilatesse. Demograafiline situatsioon omavalitsusüksuses 60 50 40 30
Vasakul 2-asendiline väljatõmberest BYFA-4 ja paremal niiskusanduriga juhitav väljatõmbeplafoon KSO-M-100. Teine võimalus energiasäästuks on kasutada väljatõmbeventilatsiooni soojuspumpa (VTSP). Mitmed sarnases kliimas asuvad riigid (Rootsi, Taani, Saksamaa, Holland) kasutavad koos mehaanilise väljatõmbesüsteemiga soojuspumpa sooja tarbevee ja küttevee valmistamiseks. Põhiliselt kasutatakse kompaktseid VTSP-sid eramajades, kortermajadesse neid viimastel aastatel enam paigaldatud ei ole, kuna üha enam on levima hakanud mehaanilise sissepuhke ja väljatõmbe ventilatsioonisüsteemid (Karlsson jt 2003). Rootsi elamutes läbiviidud uuringutes leitakse, et VTSP kasutamine aitab õhuvahetuse kuludelt säästa ligemale 50 %. Eriti suur sääst on aga võimalik saavutada siis, kui kasutada koos VTSP süsteemiga õhuvahetuse tarbekohast reguleerimist. Sellise lahenduse korral on lisasääst ligikaudu 25 %
annaabi.ee 
