muutused argielutavades ja elustiilis võivad mõjutada sobivate sihtmärkide ja valvuri puudumist kokkulangemist ajas ja ruumis, luues rohkem võimalusi kuritegude toimepanemiseks. Ratsionaalse valiku kontseptsiooni kasutamine kuritegevuse kontrollis Olustikulise kriminaalpreventsioonieesmärk on teha ühiskonnas selliseid muudatusi, mille tulemusel kuriteovõimalused vähenevad. Olustikulise kriminaalpreventsiooni abinõudega püütakse ohjeldada nt } Korterivargused } Kauplusevargused } Vandalismiaktid } Vägivallakuritegusid jt }Olustikulise kriminaalpreventsiooni abinõude rakendamine on reeglina odav ja lihtne. Olustikulise kriminaalpreventsiooni abinõude liigid: } Õigusrikkumise toimepanemist raskendavad; } Õigusrikkumise toimepanemise riski suurendavad (vahelejäämise riski suurendamine); } Õigusrikkumisest saadavat tulu vähendavad; } Kuriteo vabanduste kõrvaldamine.
Teooria vaatab ka seda, kuidas kolm komponenti kokku satuvad. Teooria ütleb, et komponendid satuvad kokku suure tõenäosusega sõltuvalt sellest, milliste tegevustega me haaratud oleme. Teooria selgitab ka mõningaid ootamatuid tulemusi, mida on saadud vahel empiiriliste uuringute käigus. Üks asi, mida teooria aitab selgitada olukorda, kus Rootsis leiti, et tööpuuduse kasv ei toogi kaasa korterivarguste kasvu. Hoopis vastupidi, kui tööpuudus kasvas, siis korterivargused hakkasid langema. Seda hakati seletama teooriaga ning et situatsiooni, et sobiv sihtmärg oleks ilma ärahoidjatega jäi vähemaks, sest tööpuuduse kasvu tõttu elamupiirkonnas märksa rohkem oli töötuid indiviide, kes olid ärahoijateks. Eriti hästi läheb ta kokku uuema ruutinsete tegevuste vaatlusega, mis ütleb, et koguaeg on motiveeritud kurjategija olemas. SUBKULTUURI TEOORIA Uuritud on kuritegelike subkultuure ning on vaadatud kuritegelike subkultuuride võimaliku mõju
annaabi.ee 
