Reaalkoormatis läheb koos koormatud kinnisasjaga üle igale kinnisasja omandajale tema nõusolekust sõltumata. 3.4.4. Hoonestusõigus ja korterihoonestusõigus Kinnisasja võib koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks hoonestusõigus on seatud, on võõrandatav ja pärandatav tähtajaline õigus omada kinnisasjal sellega püsivalt ühendatud ehitist. Ühele kinnisasjale võib seada ainult ühe hoonestusõiguse. Korterihoonestusõigus tuleneb korteriomandiseadusest ning võimaldab hoonestusõiguse alusel rajatud elamu jagada korterihoonestusõigusteks, mis koosneks reaalosast ehitise ainuomandis olevale eluruumile või mitteeluruumile ja mõttelisest osast ehitise kandvatest konstruktsioonidest ning hoonestusõigusest. 3.4.5. Ostueesõigus Kinnisasja võib koormata asjaõigusliku ostueesõigusega, mida võib seada teatud isiku või teise kinnisasja igakordse omaniku kasuks. Kinnisasja mõttelist osa võib OE-ga koormata
kulutuste kandmine; Elamuseadus - §6 Omaniku kohustused eluruumi korrashoiul; §13 Korteriomanditeks jagatud elamu majandamine; Korteriühistuseadus - §15 Majandustegevuse aastakava ja majandus-aasta aruanne; §15` Majandamiskulud; Korteriomandiseadus - §15 Korteriomandi valitsemine. Sõltumata sellest, kas kaasomandi majandamist korraldab valitseja või korteriühistu, on aasta majanduskava koostamine kaasomanikele kohustuslik. Korteriomandiseadusest (§15) tuleneb, et majanduskava koostamiseks tuleb teostada objekti ülevaatus, koostada planeeritavate tööde alusel majandusaasta eelarve ja määrata kaasomanike kohustused kalkuleeritud kulude katmisel. Samuti sätestatakse, et kaasomanike kokkulepped sõlmitakse tavapärase valitsemise piirides. Tavapärase valitsemisena saab tõlgendada kinnisvaratöö heal taval põhinevat tegevust. Seega tuleks kaasomandi majanduskava koostamisel lähtuda Eesti
annaabi.ee 
