Kerge tornaado17-24 m/sek., 39-54 mph Peenike kerge prügi kerkib maapinnalt spiraalina, telgid, suured telgid on tõsiselt segi aetud; enamus väljapandud katusekivid, katusetahvlid on paigalt nihutatud. Oksad on katki, viljapõllule on sissetallatud teerada Pehme tornaado25-32 m/sek., 55-72 mph Lamamistoolid, väikesed taimed, raske prügi on õhu teel edasi kantud, väiksemad kahjustused kuuridel ja garaazidel. Palju tõsisem katusekivide, katuseplaatide ja korstnakivide paigalt nihkumine. Puidust aiad maha lükatud. Puude ja hekkide väiksemad kahjustused. Mõõdukas tornaado33-41 m/sek, 73-92 mph Rasked mobiilsed majad on ümberpaigutatud, kerged karavanid on ümber puhutud, aiamajakesed on purustatud, garaazikatused on ära kistud, kivikatused ja korstnad on lõhutud. Puudel üldised vigastused, mõned suured oksad on ära väänatud või murtud, väikesed puud on välja juuritud. Tugev tornaado42-51 m/sek., 93-114 mph
palju süttivaid materjale: hein, makulatuur, vana mööbel jne. (Joonis 2.34 vasakul); põlevmaterjalid olid korstnale liiga lähedal (Joonis 2.34 vasakul); tihti olid pööningute käiguteed halvasti läbitavad; korsten ise polnud suitsutihe ja korstna ümbrus polnud tulekindlate materjalidega isoleeritud. Joonis 2.34 Tuleohtlik olukord pööningul: heinad on korstna lähedal (vasakul) ja katussarikad on vastu korstnat (paremal). Joonis 2.35 Korstnakivide vahelised vuugid ei ole tihedad (vasakul). Läbi korstna on tunginud pigi (paremal). 35 Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I Paljudel juhtudel oli tegemist ühekorruselise elamuga, millel oli kaldkatuse all pööning. Sellisel juhul on umbes pool korstna pikkusest välisõhutemperatuuri käes. Korstna pinnatemperatuur on