püsivusest. Soolade kristalliseerumine pindadel on küll inetu, kuid ei põhjusta kahjustusi. Ajapikku võib vihm pindadelt soola ära pesta. Tugeva konsentratsiooniga soolad võivad põhjustada aga tellise pinna killustumise või pulbriks muutumise. Seda effekti nimetatakse krüptokristalliseerumiseks. Kahjuks aga ei ole võimalik ennetada soolade kristalliseerumist. 4.7 Sulfaatkorrosioon Kui tellismüüritis on püsivalt märg nagu vundamentides, tugiseintes, madalates kaitseseintes ja korstendel, siis sulfaadid tellistes ja mördis võivad ajapikku kristalliseeruda ja laieneda ning krohvis ja mördis laguneda. Et seda vältida tuleks kasutada madala sulfaadi sisaldusega telliseid. 8
Selle kahjustuste liigi sisu seisnebkeemilises reaktsioonis sulfaatsete soolade, portlandtsemendis leiduva trikaltsiumaluminaadi ja vee vahel. Tulemuseks on ühend, mida nimetatakse kaltsiumsulfoaluminaadiks. Selle tekkiva ühendi kristallid vōivad pōhjustada märkimisväärset paisumist, müürivuukide lagunemist ja tellismüüride deformatsioone. Vaadeldav kahjustuste liik avaldub peamiselt parapetiga seintel, tugiseintel, samuti ka korstendel. Esimeseks kahjustuste tekkimise märgiks on tavaliselt horisontaalvuukide pikisuunaline pragunemine, mis viitab mördi paisumisele ja sellele järgnevale müüritise kōverdumisele ning pragunemisele. Vt. joonis 21. Pōhjusena vōib mainida seda, et mōningad pōletatud tellised vōivad sisaldada sulfaate. Vundamentide puhul tuleb arvestada ka sulfaatsete pinnasevete olemasoluga 25. Välise kivivoodriga tellisseinte sagedamini esinevad vead
kohtadesse isolatsiooniks 100 mm paksune kiht mittepõlevat soojaisolatsioonimaterjali Vundamendid tehakse betoonist või looduskivimüüritisena Rajamissügavuseks piisab 50-60 cm, kui pinnas on külmakerkeline siis peab sügavus olema allapoole külmumispiiri Suitsulõõrid peavad olema kogupikkuses puhastatavad Vundament tehakse korstnast iga külje pealt vähemalt 10 cm laiem ja pehme pinnase korral vähemalt 30 cm Ahjude vundamendid on samad mis korstendel Kõikide küttekollete vundamendid peavad olema rangelt horisontaalsed. Kõik vundamendid tuleb katta hüdroisolatsiooniga Pliitide ja kaminate tehakse 30-40 cm paksust, kui vundament toetub pinnasele Pliidid ja kaminad võib teha ka puitpõrandale, v.a. Kaminad kui nende mass läheb suureks Välikaminate ja pliitide vundamendid tuleb samuti viia allapoole külmumise piiri Korstende ehituslik asend Korsten ehitatakse tavaliselt maja keskele või ka välisseina
Selle kahjustuste liigi sisu seisneb keemilises reaktsioonis sulfaatsete soolade, portlandtsemendis leiduva trikaltsiumaluminaadi ja vee vahel. Tulemuseks on ühend, mida nimetatakse kaltsiumsulfoaluminaadiks. Selle tekkiva ühendi kristallid vivad phjustada märkimisväärset paisumist, müürivuukide lagunemist ja tellismüüride deformatsioone. Vaadeldav kahjustuste liik avaldub peamiselt parapetiga seintel, tugiseintel, samuti ka korstendel. Esimeseks kahjustuste tekkimise märgiks on tavaliselt horisontaalvuukide pikisuunaline pragunemine, mis viitab mördi paisumisele ja sellele järgnevale müüritise kverdumisele ning pragunemisele. Vt. joonis 21. Phjusena vib mainida seda, et mningad pletatud tellised vivad sisaldada sulfaate. Vundamentide puhul tuleb arvestada ka sulfaatsete pinnasevete olemasoluga 23. Välise kivivoodriga tellisseinte sagedamini esinevad vead Sageli ei ole tehtud projekteerimisel vajalikke arvutusi
annaabi.ee 
