Arvude märkimine oli sümbolitega. Kasutati luid, keppe ja savipulki. Vajadusel eristada asju tulid kasutusele joonised, kuid lihtsam oli kasutada hieroglüüfe ja numbrimärke, mis olid erirahvastel erinevad. Abiks olid sõrmed ja tekkis kümnendsüsteem. Numbrisüsteemi arendajateks olid sumerid ja nad kasutasid erimärke, mida vajutati savitahvlitele. Muinasaja riikides esimeseks raamatupidamist reguleerivaks seaduseks võib pidada Hammurapi koodeksit. Kasutati liitintresside- ja korrutustabeleid. Arvepidamisega tegelesid üleskirjutajad, kes kirjutasid savitahvlitel. Kaubandustehingutega seoses tekkisid muinasajal juba nn arvepidamismeetmed. Egiptuses oli laoseisu arvestus. Muinasaja riikides koos papüüruse kasutuselevõtuga hakati pidama päevaraamatuid, kuhu kirjutati pilliroost kepikesega punase ja musta tindiga. Egiptuses oli krediidindus, era- ja templipangad, arved. Hiinas olid ametnikud ja kontrolörid, kes pidasid arvestusi
Mitte aga võtta neid ülesandeid, milledes õpilased juba märkasid ühesuguseid vastuseid. NÄITÜLESANNE: 3*5=15 OOO OOO OOO OOO OOO Kõigepealt loendame kolme ringi, mis on asetatud viide ritta. Kokku 15 ringi. Seejärel loendame 5 ringi kaupa, mis on pandud 3 veergu, kokku samuti 15 ringi. Järelikult 3*5=5*3 Üksikud õpilased teevad nende faktide põhjal ise järelduse, et muutes tegurite järjekorda, korrutis ei muutu. Edaspidi korrutustabeleid koostades loendatakse ühetaoliste esemete gruppe, loendatakse võrdseid arve, koostatakse liitmistabeleid ja arvestatakse sellega, et korrutis võib tegurite järjekorda muuta. Tabeliline korrutamine 100 piires Kolmandas klassis kordub töö korrutustabeliga 20-ne piires ja jõuab lõpuni kogu korrutustabeli ja jagamise õppimine selle piires. Endiselt pööratakse palju tähelepanu näitlikele vahenditele ning võrdsete gruppidega hulkade loendamisele.
annaabi.ee 
