sirgjooneliselt Newtoni II seadus - Keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga. Määrab millest ja kuidas sõltub kiirendus. Newtoni III seadus - Kahe keha vahel mõjuvad jõud on suuruselt võrdsed, kuid suunalt vastassuunalised. F¹ vektor= - F² vector. Need jõud ei tasakaalusta teineteist, sest nad mõjuvad eri kehadele. Ülemaailmne gravitatsiooniseadus Kaks punktmassi tõmbuvad teinetesit jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutusega ja pöördvõrdeline nende vaheliste kauguse ruuduga. Hooke seadus elastsusjõud on võrdeline keha jäiksuse ning piukkuse muutumisega tekkib tõmbe ja surve jõuga. Valemid Newtoni II seadus F=ma F Jõud (1N) m Mass (1kg) a Kiirendus (1m/s ) Newtoni III seadus F = F Raskusjõud F=mg F Jõud (1N) m Mass (1kg) g gravitatsiooni jõud (9.8) Gravitatsiooni -jõud
Üldsus tunneb kõige paremini vast Newtoni kolme seadust: 1. Newtoni esimene seadus inertsiseadus, mis paneb aluse kehade liikumise kirjeldamisele inertsiaalsetes taustsüsteemides. Vastastikmõju puudumisel või kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Esimesena formuleeris inertsiseaduse Galileo Galilei aastal 1632. 2. Newtoni teine seadus kehale mõjuv jõud võrdub keha massi ja selle jõu poolt kehale antud kiirenduse korrutusega. Sellest järeldub, et keha kiirenduse määramiseks on vaja teada kehale mõjuvat jõudu ja keha massi. 3. Newtoni kolmas seadus kaks keha mõjutavad teineteist jõududega, mis on absoluutväätuselt võrdsed ja vastassuunalised. 8 Oma laiaulatusliku geeniaalsuse abil leidis Newton igal alal, kuhu ta aga oma tähelepanu pööras, uusi korrapärasusi, mis aitasid inimvaimul tungida looduse
M-jadadeks nimetatakse simplekskoodi lubatuid koodisõnu : pseudojuhulikke jadasid (kui vaadelda erinevaid simplekskoodi lubatuid koodisõnu, näeme, et 0-de ja 1-de paigutus on juhuslik). Lähemal uurimisel selgub, et m-jadad on teatud moel seotud primitiivsete BCH koodide tekitamisel kasutatavate GF (2m ) korpuse korrastatud elementidega. m-jada saadakse tekitava maatriksi G ülemise reana G 1 alustades vasakult noorimast järgust ja jätkates sümboleid saades G1 pikenduse lõpmatu korrutusega i*. m-jada genereerimine. Väljundis on : Laiendatud korpuse GF (2m ) primitiivse elemendi korrutamine : M-jada generaator: töötab nihkeregistri baasil : On m-järguline tagasisidestusega nihkeregister. Tagasisidestusega järgud on määratud vastava laiendatud korpuse primitiivse elemendi minimaalse hulkliikmega. Kuni m=8, siis on laiendatud korpuse GF(2m) elemendid korrastatud ja avaldatud kodeerimisalases kirjanduses, suuremate m-de
suurem on laine energia. Ajaühikus kiiratud elektromagnetenergia on võrdeline võnkesageduse neljanda astmega, mistõttu võnkesageduse suurenemisel elektromagnetlainetuse läbitungimisvõime kasvab väga kiireti. Elektromagnetlained käituvad nii nagu kõik teised lained. Nad peegelduvad, murduvad, interfereeruvad ja painduvad tõkke taha . Elektromagnetlainete levimiskiiru vaakumis võrdub tema sageduse f (Hz) ja lainepikkuse (m) korrutusega. c = f . Kõikides keskondades on levimiskiirus keskonna murdumisnäitaja korda väiksem. Elektromagnetlained on raadio - ja televisiooniside aluseks. Katseliselt tõestas J. Maxwelli võrrandiga 1873 ennustatud elektromagnetlainete olemasolu 1888. H. Hertz. 1.VI 1894 demonstreeris inglise füüsik O. Lodge elektromagnet-lainete vastuvõttu 40 jardi (36,6 m) kaugusel lainete allikast - Hertzi vibraatorist. 1895 kordas A. Popov O. Lodge´i katseid ja tegi parandusi katseseadmes
annaabi.ee 
