Näide Vaatleme eeltoodud skeemiga konvolut sioonkoodrit, millel on kaks trakti (1 ja 2) Trakti 1 impulssreaktsioon on (1, 1, 1) Sellele vastav moodustajapolünoom on g(1)(D) = 1 + D + D2 Trakti 2 impulssreaktsioon on (1, 0, 1) Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 12 Näide Traktile 2 vastav moodustajapolünoom on g(2)(D) = 1 + D2 Valime näiteks edastamiseks sõnumikoodi (10011) ja selle polünoomkuju on m(D) = 1 + D3 + D4 Trakt 1 väljundi saame korrutamistehtega c(1)(D) = g(1)(D)m(D) Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 13 Näide Tulemuseks saame c(1)(D) = (1 + D + D2)(1 + D3 + D4) = 1 + D + D2 + D3 + D6 Trakt 1 väljundjärjestus on seega (1111001) Analoogiliselt leiame trakt 2 kohta c(2)(D) = g(2)(D)m(D) Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 14 Näide Tulemuseks saame c(2)(D) = (1 + D2)(1 + D3 + D4) = 1 + D2 + D3 + D4 + D5 + D6 Trakt 2 väljundjärjestus on seega (1011111)
taseme olemil võib olla mitu alamklassi ja mitte vastupidi. · Võrkmudel igal olemi klassil võib olla mitu alam- ja ülemklassi, mistõttu ei moodustu hirarhilist struktuuri, vaid tekib ,,võrgustik. Parameetrite võimalikud skaalad: · Mittearvulised tunnused · Nominaalne (kvalitatiivne) · Järjestatud · Arvulised tunnused · Diskreetne (loendamine) · Pidev (mõõtmised) · Arvskaala ainult liitmistehtega · Täielik arvskaala liitmis- ja korrutamistehtega Loeng 8 Andmete struktuur, hoidmine andmebaasis Loeng 9 Topoloogia · Topoloogia algebra/geomeetria osa, mis tegeleb ruumide sarnasusega (homomorfism) · Ruumiliste objektide suhteline asetus o Võrgustikud ja graafid; -graafid ja nende omadused Seotud sirglõikude jada (võrgustik) võime käsitleda graafina: a) Kaart b) Seosed asendame sirglõikudega c) Eemaldame konteksti d) Graafi servad ja tipud
tasandil. Korrutamise ja jagamise õpetamist alustatakse korrutamises sellest, et protsessi selgitatakse lapsele kui võrdsete liidetavate liitmist. Kasutusel peab olema õigustatult palju näitvahendeid ja praktilist tegevust kuni toimingu tingmärkidega märkimiseni. Korrutamismärk tuuakse mängu alles siis, kui lapsel on võrdsete liidetavate liitmine materialiseeritult käes ja välikõnes. Kuigi liitmistehe vahetatakse nüüd korrutamistehtega, ei kao kuhugi saatev kõne. Uus etapp saabub korrutustabeli koostamisega, selleks ajaks peab laps oskama korralduste järgi vastavaid toiminguid sooritada ning need peavad olema ka väliskõnes. Et tabel paremini kinnistuks, tuleb seda pidevalt korrata ja luua situatsioone õppimiseks, kasutamiseks nii klassiruumis kui väljaspool seda. Jagamistehte analüüsimisel ja õpetamisel tehakse selline viga, et käsitletakse jagamistehet kui võrdsete vähendajate lahutamist
Siiski on ka suurtest arvutabelitest vaatlemine ja ise kokku liitmine tüütu ning peatselt peale logaritmi leiutamist tuldi lagedale veel kavalama idee ja riistapuuga. Selle nimeks on lükati ja teda kasutati veel 20. sajandi keskpaigaski, niikaua kui taskuarvutid ta välja puksisid. Korrutamist lihtsustaval lükatil on arvud paigutatud kavalalt, logaritmskaalalisel kaugusel ja nii võib korrutamistehtega ühele poole saada lihtsalt lükati ülemist hooba alumise suhtes liigutades. Näiteks antud joonisel on omavahel korrutatud ja . Suure täpsuse jaoks joonistati skaaladki ülitäpsed. Räägitakse, et observatoo- riumites kasutati tähtsamateks arvutusteks mitmemeetriseid lükateid ning skaala- sid uuriti samal ajal mikroskoobiga. 298 Logaritmiline skaala