DV-võrrand, mis seob f-ne, tuletisi ja argumente. Lahend-f y=y(x), mis y'võrrand muudab samaks muutuja x suhtes. I järku DV-F(x,y,y')=0, x-argum, y-otsitav, F 3 muutuja f. Lin DV-y'+p(x)y=g(x), kus p(x), g(x) on teatavad f-id. Kron-Cap teoreem-lin VS on lahenduv kui maatriks ja laiend maatr on =. Maatr astak-leidub r-järku0 erinev miinor, kuid mitte kõrgemat miinorit, siis maatr astak on r. Maatr- arvuliste elementidega tabel, n-rida, m-veerg. Liitm-liidetavate suurused =. A+B=) +)=()+). Korrut-AxB, A veergude arv=B ridade arvuga. Kor arvuga-maatriksi skalaararvuga k, mille element algmaatriksi korrut selle arvuga.Alamdet-= . Gramer-D, Dx/D=x
trigeriteks, loendussisenditega e. summeerimiseks. (kahe arvu tööpõhimõttest ning ajavahemikku nim. käsutsükliks. T-trigeriteks (iga järgmine liitmiseks, summaatori osavõtul kasutusviisist. Muutmälu on Von Neumanni tsükkel: impulss muudab trigeri oleku toimub ka lahutamine, korrut, seade informatsiooni 1)käsukoodi lugemine vastupidiseks), andmesisenditega jagam s.t taanduvad liitmisele ja lühiajaliseks salvestamiseks, käsuloenduri järgi 2)käsuloenduri ehk D-trigeriteks (üks nihutamisele Poolsummaator - säilitamiseks, otsinguks ning modifitseerimine 3)käsukoodi
7 0,50 0,11 7 0,5 0,11 7 0,5 0,11 7 0,5 0,11 7 0,5 0,11 7 0,5 0,11 500 720 914,4444444444 1200 1500 1900 2128 ase laotamine nõlvadele r D6R, külghõlmadega m m lõikejälg kiilukujuline st tuleb 2ga korrut m km/h km/h km/h km/h km/h km/h m3 m m külghõlmadega-1,2; külghõlmadeta-0,9 m <-2ga läbi korrutatud, kui on kiilukujuline m/s 1.käiguga s m m/s 2.käiguga s m m/s 2.käiguga s m
väärtused. 2.1. Välistav või XOR Välistava VÕI juures kasutatakse nimetust summa mooduliga kaks. Funkt väärtus on 1, kui sisendite väärtused on erinevad, ja 0, kui sisendite väärtused on võrdsed. Võimaldab teha skeemi kompaktsemaks, oleme seda elementi kasutanud näiteks lahutaja skeemi tegemisel. 2.2. Summaator Teostab arvkoodi aritmeetilist summeerimist ehk y=a+b. (kahe arvu liitmiseks, summaatori osavõtul toimub ka lahutamine, korrut, jagam s.t taanduvad liitmisele ja nihutamisele). Täissummaator – võimaldab liita arvestades ülekandeid. Argumentideks 3 sisendit (operandid: Ai, Bi ja ülekanne Ci nooremast i-1-järgust antud järku i) ning funkt, mida soovime saada, on summa Si ja ülekanne Ci+1, mis läheb vanemasse järku. Poolsummaator – ei võta arvesse madalamast järgust toimuvat ülekannet
Kui pi uX(Nxi= 2 2 funktsionaalne sõlt f on sisendsuuruste Xi summa või vahe,siis väljundsuuruse Y mõõteväärtus , pi-tundlikkustegur. Liitdisper. hinnangu määram. võrrand: Kui mõõtm funktsionaalne sõlt f on sisends-te Xi korrut või jagatis,siis väljs-e Y mõõtetul. n Suhteline liitdispersioon w 2 ( y ) = pi2 w 2 ( xi ) i =1 87.Liitstandardmääramatus sõltuvate sisendsuuruste korral Mõõtetul-ga seot liitdispersioon ,kui sisendsuurused Xi ja Yi omavahel korreleeruvad: 2 N N f f N
· summaator (Adder) Kahe biti liitmisel on sisenditeks a ja b ning ülekanne madalamast bitist kõrgemasse (carry out). Väljundiks on summa ning ülekanne omakorda kõrgemasse bitti (carry in). Summaator on moodustatav JA, VÕI ning EI-elementidest. pool- ja täissummaatorid, paraleel- ja järjestikülekandega, kiireülekanne, lahutajad. Arvuti loogikalülitus, mis on ette nähtud arvkoodi aritmeetiliseks summeerimiseks. (kahe arvu liitmiseks, summaatori osavõtul toimub ka lahutamine, korrut, jagam s.t taanduvad liitmisele ja nihutamisele). Poolsummaator - 2sis 2välj skeem, ei võta arvesse madalamast jägrust toimuvat ülekannet. Täissummaator - 3sis ja 2välj võtab arvesse. Jadasummaator - mitmekohalised arvud liidetakse bitikaupa. Rööpsummaator - liidetakse kõik bitid korraga. Jadaülekandega - ülekandeväljundid ühendatakse kõrgemate naaberkohtade ülekande sisenditega, aeglasem, aga vähem rauda.
annaabi.ee 
