,,müstilisteks absurdsusteks" ning oli hirmul, et ta on hulluks minemas. Mineviku inimene oleks selliseid unenägusid tervitanud kui märki üleloomulikkusest. 27 ,,Kuid meie modernistlik suhtumine vaatab kõrkusega tagasi ebausu udule ning keskaegsele primitiivsele soovmõtlemisele, unustades täielikult, et me kanname kogu elavat minevikku oma ratsionaalse teadvuse pilvelõhkuja alumistel korrustel kaasas. Ilma alumiste korrusteta ripub meie meel õhus. Pole ime, et ta närviliseks muutub. Meele tõelist ajalugu ei hoita õpetatud köidete kaante vahel vaid iga üksikisiku elavas psüühilises organismis." (JUNG 1977:35) Jungi mõtte voolavuse tõttu on tegelikult vahel raske vahet teha, kus üks teema läheb üle teiseks. Nii ka siin, kui ta räägib teadvustamatusest või juba arhetüüpidest. (Neid käsitleme allpool.) Kollektiivne alateadvus on ,,anum", mis sisaldab kõike minevikus kogetut, sealhulgas
Nii tekib subkultuur, sealhulgas ka kuritegelik subkultuur ja tekivad ka jõugud. Stratifikatsioon on ühiskonna kihistumine. Sotsiaalne mobiilsus võib olla 2 liiki: · vertikaalne mobiilsus · horisontaalne mobiilsus Mõiste "mobiilsus" tõi sotsioloogiasse Sorokin. Sorokin toob kujundliku näite: Ei ole teada ühtegi ühiskonda, kus ei leiduks erinevaid sotsiaalseid kihte. Kihistumine on võrreldav hoonega, millel on erinevad korrused. Kui kihte ei oleks, oleks maja ilma korrusteta, katuse ja põrandata. Sellel korrustatud hoones on olemas aga faktorid, mis täidavad sõela ja lihvi rolli. Need mehhanismid, mis toimivad sõeltena, on sotsiaalsed instituudid, mis aitavad ühtedel isikutel jääda sõelale, või isegi liikuda kõrgematele astmetele. Osad isikud kukuvad sõelast läbi ja langevad madalamale. Nähtused, mis toimivad nagu liftid, võimaldavad isikul kiiresti üles tõusta (haridussüsteem). Ühiskonna peamised kihid on: 1) ülemkiht:
annaabi.ee 
