(Kuhlbach, Priske, Lauren 2002, 110) 1.2.Büroohoonete liigitusi Büroohoonetest ülevaate andmiseks on järgnevalt esitatud mõned büroohoonete liigitamise moodused (Toompark 2003): Hoonetüübi järgi saab büroohooneid eristada 1-3 korrusega madalateks hooneteks, 4-15 korrusega keskmisteks hooneteks, kõrghooneteks, mille puhul on tavaliselt üle 20 korruse, 1-5 korrusega märkimisväärse maastikukujundusega hooneteks, uurimis- ja arendustegevusega tegelevateks 1-5 korruselisteks laboratooriumitega hooneteks ning eelmistele sarnasteks tehnilisteks büroodeks. Asukoha järgi on võimalik välja tuua keskses äripiirkonnas (CBD) asuvaid büroohooneid, kus asuvad valdav enamik suurimaid büroopindu. Teisena saab nimetada äärelinna büroohoonete piirkondi, mis valdavalt asuvad kiirteede ja äärelinna kaubanduskeskuste lähistel ning kus on valdavalt kasutatud madala või keskmise kõrgusega büroohooneid. Kolmandana saab asukoha järgi
(Kuhlbach, Priske, Lauren 2002, 110) 1.2. Büroohoonete üldised liigitused Erinevatest büroohoonetest ülevaate andmiseks on järgnevalt esitatud mõned büroohoonete liigitamise meetodid (Toompark 2003): Hoonetüübi järgi saab büroohooneid eristada 1-3 korrusega madalateks hooneteks, 4- 15 korrusega keskmisteks hooneteks, kõrghooneteks, mille puhul on tavaliselt üle 20 korruse, 1-5 korrusega märkimisväärse maastikukujundusega hooneteks, 1-5 korruselisteks uurimis- ja arendustegevusega tegelevateks laboratooriumitega hooneteks ning eelmistele sarnasteks tehnilisteks büroodeks. Asukoha järgi on võimalik välja tuua keskses äripiirkonnas (CBD) asuvaid büroohooneid, kus asuvad valdav enamik suurimaid büroopindu. Teisena saab nimetada äärelinna büroohoonete piirkondi, mis asuvad valdavalt kiirteede ja äärelinna kaubanduskeskuste lähistel ning kus on valdavalt kasutatud madala või keskmise kõrgusega büroohooneid
annaabi.ee 
