valedega on kerge alustada, aga neid hiljem peatada on palju raskem. Töökohad saaksid sätestada sisekorraeeskirjad, kus ei lubata pereliikmetel koos töötada, et vältida võimu kuritarvitamist omakasu eesmärgil. Lisaks, kui peaks tulema välja, et ametiisik on kuritarvitanud kaastööliste usaldust, siis sel hetkel tuleks kaaluda läbirääkimisi kollektiiviga. Kui ollakse vastu, et umbusalduslik isik töötab nendega koos, siis tuleks ta vallandada. Korruptsioonil on kolm alagruppi: pistis, altkäemaks ja nepotism. Kuna pole olemas täiesti ausaid isikuid, siis pole võimalik ka võimu kuritarvitamisest omakasu eesmärgil täielikult vabaneda. Selle lõpetuseks sobiks üks vanasõna ,,Parem väike kupüür kui suur tänu."
ning oma loomingus järjekindlat kinnipidamist sotsialistlikust realismist. Sellega kaasnesid loomeliitudest väljaheitmised, vallandamised ja arreteerimised. EK(b)P KK VIII pleenumile järgnenud ideoloogilise klaperjahi käigus sattus põlu alla mitmeid teatriinimesi (Ants Lauter, Priit Põldroos, Kaarel Ird, Leo Kalmet, Mari Möldre, Ruut Tarmo jt). Nõukogude ühiskond tugines salatsemisel ja paranoial, inimeste küünilisel ärakasutamisel, moraalsel korruptsioonil, tarbetul vägivallal ning pettekujutelmal pidevast potentsiaalsest reetmisest. Nõukogude korra eesmärgiks oli inimeste harjumuste ning käitumise muutmine programmeeritavaks, individuaalsuse tasalülitamine. Kontrollimatust massist pidi saama kergesti organiseeritav ning juhitav mass, kus mängiti välja inimene grupi vastu või inimene inimese vastu. J. V. Stalini võim seostus okupatsioonivõimu halastamatusega ning eestlased tajusid toimuvat kui rahvusliku identiteedi hävitamise katset.
korrumpeerunud, eelistame võibolla võhikute valitsust. Sellisel juhul oleks korruptsioonist ehk vähemasti vähem kahju. Vastuväide ütleb niisiis: kes valvab Platoni süsteemis valvurite järele? Platonil ei jäänud kõnealune raskus kahe silma vahele. Vastuseks väidab ta, et valvurid tuleb asetada olukorda, kus võimu kuritarvitamise võimalused on minimaalsed. Nii näiteks on filosoofkuningatele keelatud eraomand. Järelikult ei saaks siis olla kohta seda laadi korruptsioonil, mida nii sageli näeme tänapäeva maailmas: valitsev perekond või klikk rikastub rahva arvelt. See oleks Platoni süsteemis kahtlemata välistatud, ehkki muidugi ainult juhul, kui eraomandi vastane määrus õnnestub tõesti ellu viia. Aga kui eeldamegi, et selle saab ellu viia, tundume takerduvat vastupidisesse raskusse. Kui valvuri elu pole kuigi jõukas, miks peaks keegi nõustuma valitsema? Nii nagu Platon valvureid kujutab, on nad filosoofid,
annaabi.ee 
