Põhilised oksüdeerijad vesinikioonid või õhuhapnik. Toimub niisketes tingimustes. Gaasides reageerivad veega andes happeid: SO2 + H2O <-> H2SO3 Metall + hape: Fe + H2SO3 -> FeSO3 + H2(üles) Korrosiooni kiirust mõjutavad tegurid: 1. temperatuuri kasvamisel korrosioon kiireneb 2. mida happelisem lahus, seda kiirem korrosioon 3. mida paremini pääseb metallini õhuhapnik, seda kiirem korrosioon 4. metall, mis sisaldab lisandina vähemaktiivseid lisandeid korrudeeruvad kiiremini kui puhas metall 5. korrosiooni võivad soodustada ka lahuses esinevad lisandid Korrosioonitõrje 1. Metalli enesekaitse (nt: alumiinium, kroom, tsink) osadele metallidele tekib oksiidikiht, mis takistab edasist õhuhapniku ja vee juurdepääsu metallile, aga ei kaitse hapete eest 2. Metalli isoleerimine väliskeskkonnast kaitsekihiga: emaili-, värvi- või lakikiht. Kaitseb kuni kiht on terve. (autod, masinad, raudteesillad jms) 3
puhtusest. Ka sellest, kui kaua ese on viibinud vaenulikus keskkonnas. Näiteks on mõned esemed, mis on kaua vees või pinnases olnud nii roostes, et metalli ennast polegi enam. Ese püsib koos vaid roostekristallide jõul. Järgnevalt tutvuks rooste eemaldamise erinevate võimalustega. Siin oleks neli võimalust: - Mehaaniline puhastamine - Puhastamine hapetega - Elektrokeemiline puhastamine e. elektrolüüs - Puhastamine ultrahelivannis - Kombineeritud meetodid Vask- ja pronksesemed korrudeeruvad õhus: nad omandavad sinakasrohelise värvuse, kattuvad nn paatinakihiga. Näiteks tuhandete aastate vanustest hiina hauakambritest leitud pronksesemed on kaetud klassikalise paatinakihiga, mille omandavad vaid väga puhtast pronksist esemed kokkupuutel vee või niiske õhuga. Paatina värvuse eristamiseks kasutati siis väljendeid "puhast tooni sinine nagu jäälinnu suled" või "roheline nagu meloni koor". Paatina moodustumine on keerukas ja pikaajaline
gaasid, lahused jne.) toimel Oksüdatsioon on protsess, mille käigus aine loovutab elektrone ehk oksüdeerub Oksüdatsiooniprotsess on ka põlemine, mille käigus põlev aine oksüdeerub Korrosiooni liigid: · Keemiline korrosioon, mis toimub kuivades gaasides või vedelikes, mis ei juhi elektrivoolu, seega mitteelektrolüütides. Näiteks raua ühinemine hapnikuga ilma niiskuse juurdepääsuta: 4Fe + 3O2 = 2Fe2O3. Keemiliselt korrudeeruvad küttekolde restid, sisepõlemismootori klapid, silindrid, kolvid jt. automootori osad, bensiininõude sisepinnad · Elektrokeemiline korrosioon, mis on seotud galvaanielementide tekkimisega See toimub siis, kui kaks erinevat metalli on kontaktis elektrolüüdi lahusega. Näiteks tsinkpleki puhul, kui viimast on kriimustatud, tekib galvaanipaar Fe - Zn Korrosioon laevadel
annaabi.ee 
