Tüüpilised puittu bakterid, Puidu lagundajaid võib metsamädanikud on juuremädanikud: juurepess, külmaseen, juurepruunik, lõhestunud pinnaga, poorid nurgelised, põleseen, kährik. Juurepess- 2 liiki: ebakorrapärased kuni laburüntjad. Sageli 1)männi-juurepess ja 2) kuuse-juurepess hallika kirmega kaetud, tekitab kuuse (tsentraalne, soojalembene, tekitab korrosioonset südame mädanikku. valgemädanikku, suguta arengujärk) Juure ja Nakatumine vanemate okste tüügaste ja tüvetüükaosa mädanik on juurepess. Kogu sügavamate haavandite kaudu. Puit algul metsamädanike mahust on suurem roll helepruun, hiljem punakaspruun, 3. ~70% juurepess (Soome). Järgmisel kohal staadiumis ovaalsed tselluloosilaigud, mis rakkis, külmaseente roll on väga tühine. Puu muutuvad õõnsusteks
enamasti sanglepal. Kübar poolringjas, neerjas või ringikujuline, keskelt nõgus ja sageli allapoole käändunud servaga, kuni 0,5 m läbimõõdus, kollane, kaetud suurte pruunide liibuvate soomustega. Noorelt söödav. Viljakehad ilmuvad mai lõpust kuni septembrini. Metsanduslikult otsest tähtsust ei oma. Okaspuude mädanikena on ohtlikumad männipess (Phellinus pini) ja selle teisendiks loetav kuusepess (P. pini var. abietis). Männipess kahjustab eeskätt vanemaid mände, tekitades neil korrosioonset südamemädanikku. Lisaks männile kahjustab haigus ka lehist, nulgu jt. okaspuid. Viljakeha on küljega kinnituv poolringjas, kabjakujuline kuni 30 cm suurune kübar. Kübar tihedalt kontsentriliste vagudega, hall kuni must, tihti pealt kaetud samblikega, võib kasvada kuni 10 aastaseks. On üks ohtlikumaid torikulisi üldse, puud nakatuvad tavaliselt oksakohtade kaudu. Kõigi esinevate torikuliste puhul on tõrjeks nakatumise allika - seene viljakehadega puude järjekindel väljaraie
annaabi.ee 
