Sama tähtis on valida õiged värvi- ja laki sisaldavad materjalid. Tänasel päeval on suur värvide, praimeride, emailide ja muude materjalide valik ja õige valik tagab edukat metalli korosioonivastast kaitset. On neli tüüpi korrosiooni ja sõltuvalt korrosiooni tüübist tuleb valida metallide kaitset: elektrokeemiline, keemiline, korrosioon, mis tekkis mikroorganismide ja kiirguse tõttu. Kahjuks ei ole ühtki universaalset meetodit metallkonstruktsioonide korrosioonivastaseks kaitsmiseks. Igal meetodil on oma eelised ja puudused. Valida meetodit tuleb vastavalt korrosiooni põhjusele. On mitu meetodit metallide korrosioonivastaseks kaitsmiseks: · -materjali omaduste muutmine (kuumtöötlus, passiveerimine, amorfisatsia) · keskkonnatingimuste muutmine · materjali ja keskkonna koostoime muutmine keskkondade eraldamise piiril Tuhandete aastate jooksul inimesed on proovinud palju võimalusi, kuidas kaitsta metalli,
see kergesti. Magneetilised omadused tsingil puuduvad. Tsingi ajalugu Sõna ,,tsink" on ebatavaline ja selle päritolu pole teada vaid tõenäoliselt oli kasutusel sõna ,,Zincum" varem. Tsingisulamid on kasutusel olnud sajandeid. Madala keemistemperatuuri ja selle metalli tugeva reageerimisvõime tõttu ei suudetud iidsetel aegadel mõista selle metalli tõelist loomust. Rakendusalad Tänapäeval kasutatakse tsinki laialdaselt terasesemete (nt. teraspleki) korrosioonivastaseks katmiseks (tsinkimine). Elektriakudes Kasutusel on 2045% tsinki sisaldav vase ja tsingi sulam messing (valgevask) Tsink on üks olulistest bioloogilisest mikroelementidest, kuuludes nt. insuliini koostisesse (hormoon, mis kontrollib glükoosi omastamist rakkudes). Pildid Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Tsink http://www.physic.ut.ee/materjalimaailm/Kirjed /Tsink.htm http://www.annaabi.com/materjal23311tsink
Kaadmium võib leida maagis koos tsingi, plii ja vasega, samuti võib leida selgroogsete organismides (nt: maksas). Teadaolevad tööstuslikud varud on väikesed (umbes 30 aasta toodang). Saamine Cd saadakse peamiselt sulfiidsetest polümetalliliste maakide töötlemise kõrvalsaadusena. Väävelhappelistest lahustest eraldatakse käsnjas Cd redutseerimisel Zn-tolmuga. Kasutamine Umbes 40% toodetavast kaadmiumist kasutatakse metallide korrosioonivastaseks katmiseks. Umbes 20% Cd-toodangust kulub mitmesugusteks vooluallikateks, peamiselt akudeks. Ülejäänud osa toodangust kasutatakse kunstilisteks otstarveteks (maalrivärvide pigmendina). Kasutatakse ka kergsulavate sulamite koostises (Woodi sulam), ning ka tuumareaktorite reguleervarrastesse lisatakse kaadmiumit. Keemilised omadused *Õhus kuumutamisel kaadmium põleb: 2Cd+O-> 2CdO (kaadiumoksiid) * Reageerib veega kõrgtemperatuuril Cd+ HO -> CdO+H *Reageerib aeglaselt lahjendatud hapetega
Seleniidid: ZnSe Telluriidid: ZnTe Nitriidid: Zn3N2 Tähtsus ja kasutamine Ajalooliselt on tsingusulameid (tinaga, vasega) kasutatud ammu enne kui õpiti metalli saama puhtal kujul. Puhast tsinki saadi teadaolevalt esimest korda Indias (1000-1300 AD), hiljem taasvastati vastav menetlus ka Euroopas. Tänapäeval kasutatakse tsinki laialdaselt terasesemete (nt. teraspleki) korrosioonivastaseks katmiseks (tsinkimine). Elektriakudes (NiCd). Kasutusel on 20-45% tsinki sisaldav vase ja tsingi sulam messing (valgevask). Tsink on üks olulistest bioloogilisest mikroelementidest, kuuludes nt. insuliini koostisesse (hormoon, mis kontrollib glükoosi omastamist rakkudes). Tsinkoksiid ZnO omab mitmekesiseid rakendusi värvipigmendina (tsinkvalge), kummi vulkaniseerimisel, kosmeetikas jm. Bioloogiline toime
näiteks tsingi, tina ja vase kaevandamine, sulatamine ja rafineerimine. Kaadmium paisatakse õhku fossiilsete kütuste ja jäätmete põletamisel, ka terase tootmisel. Tööstuslike alade ja jäätmepaikade läheduses võib vesi ja pinnas olla kõrgema Cd sisaldusega. Igal aastal satub inimtegevuse tulemusena keskkonda hinnanguliselt 4000-13000 tonni kaadmiumit. Kaadmiumi iseloomustab hea kattevõime ja plastilisus, seetõttu kasutatakse seda peamiselt kadmeerimiseks metallide korrosioonivastaseks katmiseks (40%). Kasutatakse ka mitmesugusteks vooluallikateks; akudeks kulub ligikaudu 20% kaadmiumi toodangust, sealhulgas ka Westoni normaalelemendid ja teised vooluallikad. Kõige enam valmistatakse nikkel-kaadmium akusid. Ülejäänud osa Cd-toodangust kasutatakse kunstiliseks otstarbeks. Kaadmium on üks tähtsamaid metalle elektrokeemias, Cd elektrosadestust on laialdaselt kasutatud selleks, et valmistada elektrooniliste materjalide juhtivaid detaile, mida
mille jämedus peab olema vähemalt 2 mm. Traat käänatakse ümber rangi ja otsad seotakse plaadi servas asuva salapulga külge. Traadi asemel võib plaatide kinnitamiseks kasutada ümber rangi haaravat konksuga ankrut või samba sisse kinnitavat ankrut. Traadi ja salapulkadega võib ankurdada ka seinaplaate. Pärast iga plaadirea paigaldamist täidetakse voodri ja põhimüüritise vahe plastse tsementmördiga 1:3 või tugeva segamördiga 1:1:6. Korrosioonivastaseks kaitseks peavad ankrud olema tsingitud või bituumeniga kaetud. 7.4.3 Tellisseinte pindamine Pindamise vajadus. Tellisseina pindamine on eritöötlus, mida kasutatakse, kui soovitakse : · luua sellist esteetilist pinda, mida ainult müürimisega ei saa; · soovitakse saada tasast alust järgnevaks töötlemiseks, näiteks tapeetimine, plaatimine, värvimine jms. Tellissein on väga sobiv pindamiseks, sest pindamisainete nake tellisega on tema spetsiifiliste
annaabi.ee 
