üle võrra ja oma vajadusel kohandada. Hakati ka uusi kloostreid rajama. Nende reeglite järgijaid hakati kutsuma benediktlasteks. 9.Kes olid misjonärid? Misjonärid olid ristiusu levitajad paganate seas. Misjonärid olid enamasti mungad, kes asusid elama paganate hulka ja püüdsid neid veenmisega ristiusku pöörata. 10.Iseloomusta Karl uure keisririiki. KarlSuure ajal valitses Frangi riigis rahu ja kord. Keiser reisis oma kaaskonnaga pidevalt mööda maad ja korrladas riigiasju. Kord aastas toimusid suured sõjaväe ülevaated, kuhu kogunesid nii ülikud kui ka lihtsõdurid kogu riigist. Seal oli valitsejal võimalik alamatega nõu pidada. Karl Suur kutsus oma teenistusse kõige tuntumad õpetlased kogu lääne Euroopast ja muutis oma õukonna tõeliseks kultuurikeskuseks.Ühasi soosis Karl kloostrite rajamist ja õpetatud munkade tööd nii kristlike kirjameeste kui kavanaaja autorite teoste uurimisel ja ümberkirjutamisel
Sõda Saksimaal lõppes alles 805. aastal, kui sakside alad lõplikult Frangi riigiga liideti. Sõja pöördepunktiks oli aga massilise küüditamise kasutamine, mis pani sakside vastupanule punkti. 778. aastal läks Karl esimesele sõjaretkele ka mauride vastu, kuid pidi leppima lõppkokkuvõttes ainult Barcelona krahvkonna vallutamisega. 790. aastatel purustas ta ka Pannoonias asunud avaarid. Peaaegu terve oma elu jooksul oli Karl Suur sõjaretkedel ning kaitses oma riigipiire. Kokku korrladas ta umbes 50 sõjakäiku. 772. aastal läks Karl Suur oma esimesele sõjakäigule Itaaliasse, et päästa langobardide haardest oma hädavajlik liitlane Rooma paavst. Pärast kaheaastast sõjakäiku purustas ta langobardid ning
annaabi.ee 
