väetistarbekoefitsendiga . katteallikana arvestatakse vaid orgaanilise väetise mõju Ülbilansiline võetakse min-normi arvutamisel aluseks plaanitud saagiga eemaldatavad toitaeined katteallikana aga mullavarusid,org.väetise otsemõju,org.väetise,järelmõju , mineraalväetiste järelmõju,eelvilja mõju. Lisaks arvestatakse veel väetistest esimisel aastal toitainete kasutamise koefitsenti. Empiirilised meetodid-võimaldavad olemasolevate väetiste jäägitut kasutamist Korrigeerimiskoefitsendi meetod- mugav kasutada kui meil on teada väetise vajadus. Esmalt arvutatakse korrigeerimiskoefitsent, see näitab meile sisuliselt väetisega kindlustatuse taset. Korrigeeritud väetisnormi leidmiseks tuleb vajalik väetisnorm korrutada vastava väetise korrigeerimiskoefitsendiga Tinghektarite meetod- näitab tinglikult seda pinda mida tuleb väetada. Seda saab rakendada eeskätt orgaaniliste väetiste annuste arvutamisel. Meetod
me neid saagiga eemaldame. a.Lihtsustatud bilansi meetodil võetakse mineraalväetise normi (x) arvutamisel aluseks loodetava saagiga eemaldatavad toitained (St) mida korrigeeritakse (suurendatakse või vähendatakse) mulla väetistarbe koefitsiendiga b. Üldbilansi meetod- sellel kasutatakse lisaks ka katteallikaid. 2. Empiirilised meetodid: võimaldavad olemasolevate väetiste (näiteks sõnnik jt. orgaanilised väetised) jäägitut kasutamist. a. Korrigeerimiskoefitsendi meetod-kasutatakse siis kui on teada väetise vajadus, eraldi arvutatakse P ja K b. Tinghektarite meetod-orgaaniliste väetiste puhul 3. Väetiste efektiivsusel põhinevad meetodid: efektiivsus ning vajalikud väetisnormid, lähtub väetiste mõjust saagi suurusele. a. Suvalised-puhul võetakse aluseks katsetes saagilt parimaks osutunud väetisnormid. b. Funktsionaalsed.- põhineb sellel, et väetisnorm (x) ja saak (y) ei ole omavahel lineaarses sõltuvuses. 26
annaabi.ee 
