Ostjate tasumata summad kajastatakse bilansis korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil, lähtudes laekumise tõenäosusest. Seejuures hinnatakse nõuet iga konkreetse kliendi vastu eraldi, arvestades teadaolevat infot kliendi maksevõime kohta. Nõuded hinnatakse alla bilansis tõenäoliselt laekuva summani ning allahindlus kajastatakse bilansireal "Ebatõenäoliselt laekuvad summad". Aruandeperioodil laekunud, eelnevalt kuludesse kantud nõuded kajastatakse ebatõenäoliste nõuete summa korrigeerimisena ja kulu vähendusena aruandeperioodi kasumiaruandes. Lootusetud nõuded kantakse bilansist välja. Muud nõuded Kõiki muid nõudeid (viitlaekumised, antud laenud ning muud lühi- ja pikaajalised nõuded), välja arvatud edasimüügi eesmärgil omandatud nõudeid, kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega
instrumentide esmakordsel kajastamisel vastavalt juhendile RTJ 3 ,,Finantsinstrumendid". Juhul kui osaluse omandamisel makstav tasu sõltub teatud lisatingimustest, hinnatakse omandamise kuupäeval nende lisatingimuste tõenäolist mõju ostuhinnale ja kajastatakse omandatud osaluse soetusmaksumuses, eeldusel, et tasu maksmine on tõenäoline ning tasu suurust saab usaldusväärselt mõõta. Hilisemaid ostuhinna korrigeerimisi kajastatakse omandatud osaluse soetusmaksumuse korrigeerimisena (RTJ 11 § 32). Soetusmaksumuse määramisel võetakse arvesse lisatingimustest tulenevat tõenäolist täiendavat tasu, välja arvatud juhul, kui seda ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata. Juhul kui omandamise kuupäeval tehtud esialgne hinnang osutub ebatäpseks, korrigeeritakse täiendava informatsiooni selgumisel omandatud osaluse soetusmaksumust, mis omakorda mõjutab omandamisel tekkinud firmaväärtuse summat (RTJ 11 § 34). 58
luhiajaliste kohustuste alla (pikaajaline seega vaheneb), mis tahendab ka seda, et intressikandvate laenukohustuste muutumist tuleb tervikuna kasitleda. Kui otsustatakse nimetatud kohustusi suurendada, siis tuleb juurde võetav osa liita (LDBn või LDRn ). 40. Rahavoo otsese eelarve erisus kaudsest Otseses meetodis esitatakse kõik kirjed brutolaekumiste ja valjamaksetena. Kaudses meetodis ainult rahavoogu aritegevusest kirjed esitatakse kasumi korrigeerimisena (muutustena). Teised kaks peavoogu esitatakse ikkagi brutolaekumiste ja valjamaksetena. 41. Nimetada peamised kirjeid, mis kuuluvad CFO-sse kaudsel meetodil Äritegevuse rahakaive on kogu ettevõtte rahakaibe võtmenaitaja. Enamus raha laekub ettevõtte aritegevusest. Investeerimisele on iseloomulik negatiivne rahajaagi muutus, kuna enamik ettevõtteid põhivaradesse ning teeb pikaajalisi investeeringuid. Finantseerimise rahakaibest
annaabi.ee 
