Kuuendaks: uurida võimalusi kataloogimise tegevuste edendamiseks, eriti arengumaades. Seitsmendaks: anda teavet sektsiooni ja alalise komitee töö kohta. Kaheksandaks: edendada liikmelisust sektsioonis, rõhutades laiemat geograafilist esindatust alalises komitees. Viimane aastaaruanne on aastast 2010 ja annab ülevaate meeskonnast ja nende tegevusest. Aastal 2010 oli kataloogimissektsioonil 145 liiget, millest 20 moodustasid ajutise komitee ja 5 korrespondenti, kes esindasid 18t riiki. Üks liige ja 2 korrespondenti Aasiast, 1 korrespondent Aafrikast. Veel on välja toodud näiteks sekretär, informatsiooni koordinaator ja ajalehe toimetaja, projektid ja töötavad grupid. Lisaks ISBD järelvalve grupile, FRBR järelvalve grupile võib leida ka grupi, mis töötab multikeelse kataloogimisterminite sõnastiku konseptsiooni kallal. Aastal 2010 anti välja kaks numbrit sektsiooni ajalehte- jaanuaris ja juulis.
Kultuurielu Hoolimata ülemaaliste eesti organisatsioonide krahhist edenes kultuuritegevus arvukais kohalikes seltsides. Toimusid rahvarohked üldlaulupeod 1891, 1894 ja 1896. Jätkus rahvaluule kogumine ka pärast Eesti Kirjameeste Seltsi sulgemist. 1888. aastal avaldas Jakob Hurt üleskutse "Paar palvid Eesti ärksamaile poegadele ja tütardele", kutsudes kõiki kirja panema rahvamälestusi ehk vanavara, sisuliselt rahvaluule tähenduses. Hurdale tegi kaastööd ligi 1400 korrespondenti, kujunesid kogumise, säilitamise ja avaldamise põhimõtted. Hurda algatusel koostati esimesed eesti rahvaluule teaduslikud väljaanded, alguse sai hiigelsari "Monumenta Estonia Antiquae". Esimeste eesti kunstnikena asusid kodumaal tööle vennad Paul ja Kristjan Raud ning Ants laikmaa. Rahvakunsti- ja käsitööesemete kogumist korraldas Kristjan Raud. Need vanavara kogud said aluseks Eesti Rahva Muuseumile (1909).
Friedrich Robert Faehlmann pani oma kunstmüütidega aluse eesti pseudomütoloogiale ning kogus Kalevipoja-muistendeid rahvuseepose tarbeks. Friedrich Reinhold Kreutzwaldi töös võib näha eestikeelse folkloristika algeid. 1888. aastal avaldas Jakob Hurt üleskutse "Paar palvid Eesti ärksamaile poegadele ja tütardele", kutsudes kõiki kirja panema rahvamälestusi ehk vanavara, sisuliselt rahvaluule tähenduses. Hurdale tegi kaastööd ligi 1400 korrespondenti, kujunesid kogumise, säilitamise ja avaldamise põhimõtted. Hurda algatusel koostati esimesed eesti rahvaluule teaduslikud väljaanded, alguse sai hiigelsari "Monumenta Estonia Antiquae". Matthias Johann Eisen tõi kasutusele termini "rahvaluule". Ka tema tegeles rahvaluule kogumisega ning avaldas lisaks arvukaid kogutud materjali rahvaväljaandeid. Eisen kogus mh rahvausundilist materjali. Eesti Kirjameeste Seltsi tegevuse raames kogusid rahvajutte Juhan Kunder, Jakob Kõrv, Jaan Jõgever.
annaabi.ee 
