Ühekordne kirjendamine raamatupidamisarvestuses See on arvestusmoodus, kus tehing registreeritakse raamatupidamisregistrites üks kord. Selliste andmete registreerimise moodust kasutades ei ole alati võimalik teostada arvestusandmete sisemist kontrolli ning ilma varasid inventeerimata koostada bilanssi ja välja tuua majandustulemust. Sisemise kontrolii puudumine ei võimalda välja tuua vigu arvestuses ning seetõttu võivad arvestusandmed olla ebatäpsed. Kontode korrespondeerumine See on seos, mis tekib kontode vahel majandustehingute kahekordse kirjendamise tagajärjel. Kontod, mille vahel seos tekkis, on korrespondeeruvad kontod. Majandustehingute registreerimise järjekord Majandustehing dokumenteerimine kronoloogiline kirjendamine süstemaatiline kirjendamine finantsaruanded Memoriaalorderi sisu ja vormistamise nõuded
bilanssi. Kirjapildis võib kontot näha mitmeti. Näiteks konto "Kassa" väljavõte kujutab endast tabelivormi ehk raamatupidamisregistri väljavõtet. Kõige lihtsam vorm konto kujutamiseks on konto rist. kontol on kaks poolt DEEBET ja KREEDIT. Bilansi järgi eristatakse aktiva- ja passivakontosid. Kontod, kus registreeritakse varas toimuvaid muudatusi, on aktivakontod. Ettevõtte kohustuste ja omakapitali muutumist kajastatakse passivakontodel 19. Kontode korrespondeerumine See on seos, mis tekib kontode vahel majandustehingute kahekordse kirjendamise tagajärjel. Kontod, mille vahel seos tekkis, on korrespondeeruvad kontod. 20. Töötasu ja maksuarvestus (KP, TK, TM, SM) Tulumaks - Tulumaksumäär on Eestis olnud pidevalt muutuv. Residendist füüsilise isiku puhul kuuluvad maksustamisele kõik sissetulekud (palgatulu, stipendium, pension, preemia, lotovõit) peale erisoodustuste, kingituste, dividendide. Nende pealt maksab tulumaksu juriidiline isik
mis on mõeldud subjektiivse õiguse garanteerimiseks. Kohustust tuleb teostada vahetult või lõppastmes. Jutt on vajalikust käitumisest, mis peab tulenema kehtivst õigusest. Õigusnormidest tulenevalt võib juriidilise kohustuse realiseeruda õigusnormist, kuid samas võib see seisneda ka tegevusetuses. Tuleb leida side subjektiivse õiguse ja juriidilise kohustuse vahel- õiguste ja kohustuste korrespondeerumine Subjektid Füüsiline isik- olemas 2 juriidilist põhiparameetrit: ◦ õigusvõime- võime omada õigusi ja kohustusi, kõigil isikutel ühetaoline ja piiramatu (TsÜS §7), algab isiku sünniga ja lõpeb inimese surmaga (inimloode on õigusvõimeline kui laps sünnib elusana); ◦ teovõime- inimese võime teha ise tehinguid ning tekitada sellega muudatusi õigustes ja kohustustes neid omandades, muutes või lõpetades, teovõime
annaabi.ee 
