kehtivad klassikalised regressioonimudeli eeldused. 1.4 Klassikalise regressioonmudeli eelduste testimine Regressioonimudeli hindamiseks vähimruutude meetodil peavad kehtima mudeli klassikalised eeldused (Brooks 2008, 129): 1) jääkliikmete tinglikud keskväärtused on võrdsed nulliga; 2) jääkliimete dispersioon on konstantne (esineb homoskedastiivsus) ja heteroskedastiivsus puudub; 3) jääkliikmed ei korrelleeru omavahel, st nende kovaratsioon on null (autokorrelatsioon puudub); 4) juhuslikud liikmed ei korrelleeru seletavate tunnustega – mudelis puudub multikollineaarsus; 5) jääkliikmed alluvad normaaljaotusele. Klassikalise lineaarse regressioonimudeli esimene eeldus, et juhuslike liikmete keskväärtus on 0 on täidetud, kuna mudelis on konstant ja sellest tulenevalt on see eeldus
(1) Enamus nakatunutel areneb krooniline infektsioon, mis võib umbes 20.a möödudes üle minna tsirroosiks ja/või kartisnoomiks.(6) Diagnoosimisel kasutatakse esmalt viirusvastaste antikehade tuvastamist (ELISA). Sekundaarseteks kinnitavateks testideks on viiruse RNA määramine, mida tehakse polümeraasse ahelreaktsiooni abil, või rekombinante immunoblot analüüs viiruse proteiinide määramine vastavate antikehade abil.(1,2) HCV RNA tase ei korrelleeru maksakahjustuse tõsidusega. HCV RNA kasutatakse rohkem ravi kulgemise hindamiseks kui HCV diagnostikaks. Püsiv viroloogiline ravivastus (sustained viral response, SVR) on ravi efektiivsuse kriteeriumiks. SVR loetakse saavutatuks, kui HCV RNA puudub patsientide veres 6 kuud pärast ravi lõpetamist.(1,2) Hepatiit C ravi on viimasel kümnendil väga palju muutunud. Preventiivselt puudub vaktsiin ning üle maailma on probleemiks HCV-ga nakatunute tõhusam skriinimine.(1)
annaabi.ee 
