* üksikjuhtumi uuring. Võib liituda ükskõik millise teise meetodiga. * eksperiment tingimused on uurija otsese kontrolli all. * ristlõikeuuring uuring, mis on läbi viidud populatsiooni esindusliku valimi peal ja uurib haiguse või muu tervisega seotud karakteristiku seost teiste huvipakkuvate muutujatega, mis eksisteerivad ühes kindlas populatsioonis ühel kindlal ajal. * longituuduuring pikaajaline uuring sama valimi peal * korrelatsiooniuuring teatavate muutujate vahelise seose leidmine. Keerukas on vahe tegemine sõltumatute ja sõltuvate muutujate vahel * prospektiivne uuring on mingi hüpotees ja jälgid kuidas see hüpotees käitub. Enamasti on tegemist longituuduuringutega. * retrospektiivne uuring on kasutada olemasolevate uuringute andmed. Teadaolev tulemus on olemas, siis luuakse hüpotees miks see tulemus võis tekkida ja analüüsitakse vanemaid andmeid, et leida seos ja/või põhjus.
Kas ta käituks tavaolukorras ka nii nagu eksperimendis? Probleem! Ristlõikeuuring/läbilõikeuuring. Uuring, mis on esindusliku valimi peal ja uurib haiguse või muu tervisega seotud karakteristiku seost teiste huvipakkuvate muutujatega, mis eksisteerivad ühes kindlas populatsioonis ühel kindlal ajal. Longituuduuring. Tegemist on teatava nähtuse või objektide grupi vaatlemine ajas, kus eri ajahetkedel kogutud andmed annavad uurijale aimu protsesside olemusest. Korrelatsiooniuuring. Juba kogutud andmete analüüsi meetod ehk leitakse muutujate vahelised seosed. Nt kui on kahed andmed ja sealt väita midagi kolmandat, siis kuidas teada, kumb on sõltuv, kumb sõltumatu. Prospektiivne uuring. Eristatud on riskigrupp ja kontrollgrupp. Neid jälgitakse aja jooksul. Nt suitsetajad ja mittesuitsetajad. Retrospektiivne uuring. Sel puhul on enamasti tegemist longituuduuringutega ja kasutada on eelnevate uuringute andmed. Miks selline seos võis tekkida