osakaalu SKP-st, kuid Itaalia, Ungari, Malta ja Norra hoopis langetavad seda. See tähendab, et nendes riikides jäi SKP väiksemaks hiljem või siis tõesti vähendati hariduskulutusi. 2008–2009 on aga näha, et seis normaliseerub ja liikumine on nendel riikidel teistega samas suunas. Lisas 3 on tabel, kus on välja toodud SKP baaskasvutempod, kus baasaastaks on 2005. Sellest tabelist on näha veel paremat korrelatiivsust SKP suuruse ja hariduskulutuste osakaalu vahel. Kuigi muutused on mõnel aastal veidi nihkes, siis need tulenevad sellest, et hariduskulutusi on konkreetselt kas suurendatud või vähendatud. Sellest võibki järeldada, et kui uurida mingite kulutuste või tulude osakaalu SKP-st, siis tuleks seda vaadelda konkreetsete arvude näol, mitte osakaaluna, sest muidu on väga raske aru saada, mis seda kõikumist konkreetselt põhjustas.
Kestuse järgi jaotatakse näiteks tunniajane, ööpäevaringne, nädalane. Küsitlus õige valim. Võib kasutada hinnangutelehte. Vestlus - usalduslik vahekord, plaan mida küsida. Sobiv aeg, sobiv koht. Test lihtsate küsimuste või ülesannete seeria, tavaliselt on antud vastusevariandid. Tulemusi hinnatakse väljatöötatud normide alusel. Korrelatiivsed uurimused Näitab kui tugevasti on kaks asja (nähtust) vastastikku seotud. Eristatakse positiivsed ja negatiivset korrelatiivsust. Negatiivse puhul on seos pöördvõrdeline. Suurema korrelatiivsuse puhul on punktid keskjoone lähedal, väiksema puhul hajusalt. (Õpik lk 13.) Valim vajalikus suuruses ja igal tasandil olevate liikmete valik, antud uurimisrühmas. KONTROLLTÖÖ KORDAMISKÜSIMUSED Psühholoogia definitsioon. Millal, kellega ja millega seostatakse teadusliku psühholoogia algust ? Milles seisneb kehamahlade teooria ? Kes selle välja töötas ? Millal ?
annaabi.ee 
