Passiivse pausi korral signaalide eristamine on sama, mis signaali avastamise ülesanne. Seega kehtivad siin kõik ülaltoodud seosed ning arutlused. Aktiivse pausiga, täielikult teadaolevate signaalide eristamine käib (joon3.3.3). Sisendsignaal läbib kahte, ühe või teise signaaliga sobitatud filtrit või korrelaatorit ning sealt edasi antakse signaalid võrdlusskeemi. Otsus langetatakse ajamomendil t 0=tsign suurema signaali kasuks. Kui on tegemist avastajaga, siis lävepinge võetakse tavaliselt Ulävi =0,5uvälj (t0). Täielikult teada olevate signaalide optimaalne vastuvõtt eeldab: ·signaali algfaasi ja viidet järgiva sünkroniseerimisseadmete olemasolu vastuvõtjas. Sellist vastuvõtjat nimetatakse koherentseteks vastuvõtjateks. Need vastuvõtjad on kergemini realiseeritavad korrelaatoritel
autoremonditöökoja spetsialistid saamaks aru, kas teie auto tervisega on kõik korras. Too näiteid, milliseid sündmusi ja mil moel saab korreleerida? Kui logisid tootvaid objekte (näiteks servereid) on väga palju muutub hädavajalikuks tsentraalne logide haldamine. See tähendab et logid konsolideeritakse kokku samasse faili / andmebaasi ning töödeldakse seal edasi. Logide töötlemiseks on mõistlik kasutada automatiseeritud vahendeid, näiteks sündmuste korrelaatorit. Tsentraalne ülevaade kõikide hallatavate objektide logidest võimaldab lihtsamalt avastada ka globaalsemat sorti seaduspärasid. Nii monitooringusündmuste kui logifailide haldamisel on seoste leidmist võimalik automatiseerida. Selleks kasutatakse sündmuste korrelaatoreid. Ehk siis – Logid koondatakse ühte faili ja seda töödeldakse mujal edasi. Logid ja monitoorimine on võimalik siduda korrelaator tarkvara abil. Näiteks SEC (Simple Event Correlator). Monitooring
annaabi.ee 
