helikõrguse vallas kõrge ja mis madal ning mis on metrorütmika vallas pikk, mis lühike, mis rõhuline ja mis rõhuta. Teiseks on interpreedi tegevus suunatud sellele, et võimaldada kuulajal paremini hoomata muusikateose hierarhilist struktuuri. keskseks atribuudiks heli vältuse kõrval on heli kõrgus. Heli kõrguse ja vältuse erinevuse alusel kujunevad meloodiad, mis meie kultuuris näivad kehastavat muusika kõige algsemat ja loomulikumat avaldumisvormi. Heli kõrguse objektiivseks korrelaadiks on heli võnkesagedus. Mida suurem võnkesagedus, seda kõrgem on heli, ja vastupidi mida väiksem võnkesagedus, seda madalam on heli. Kõrvuti seitsmeastmelise diatoonilise helireaga on Lääne muusikas kasutusel kromaatiline helirida, milles oktav on jagatud 12 pooltooniks ning millele vastavad klaviatuuril ühe oktavi piirides kõik klahvid nii valged kui mustad. Lauljaformandi olemasolu spektris annabki klassikalisele häälele ta sära ning kindlustab hääle kandvuse
siis, kui antakse mõtlemisülesanne või kuskilt tuleb heliärritus. Beetarütm ebakorrapärase kujuga lained, amplituudiga 5-30 mikrovolti, sagedus 14-30 Hz. Domineerivad otsmiku sagarates. Nad isel ajukoore aktiivset seisundit. Vaimse pinge korral esinevad ka kiiru- ja kuklasagarates. Kui nad esinevad suhteliselt pikemat aega (minuteid), siis võib see viidata patoloogiale.Beetarütm on ka orientatsioonirefleksi (refleks, mis käitub uue signaali olukorramuutusel) näitajaks ehk korrelaadiks. Teetarütm suhteliselt ebakorrapärase kujuga rütm, amplituudiga 50-100 mikrovolti, sagedusega 4-7 Hz. Teetarütm täiskasvanul isel ajukoore pingutusseisundit, aga lastel esineb normikorral ka ärkvelolekus, magades kindlasti. Kui ta täiskasvanul esineb, siis ta näitab ajukoore pidurdusseisundit. Deltarütm suureamplituudiline ebakorrapärase kujuga, mille sagedus on 0,5-3,5 Hz. Kõige aeglasem biorütm. Lastel esineb vanuses 1-3 normi korral, aga täiskasvanul ja
annaabi.ee 
