sõnast koosnevad ühendid, mis asetsevad järjestikku; *4) rühmkonjunktsioonid (ei...ega), st et on mitu konjunktsiooni, mis paiknevad lauses eri kohtades. 3) ja 4) rühma ühendeid pole viimasel ajal sidesõnade liiki arvatud, sest grammatikakirjeldusse on sisse toodud sidendi mõiste, mis on mahult laiem kui sidesõna. Selliseid mitmesõnalisi sidendeid nimetatakse korrelaatsidenditeks, st et sidend esineb lauses koos kõrvallause korrelaadiga ja seda tüüpi ühendite näol on tegemist lauseelementidega, mille iga osa sõnaliigiline kuuluvus tuleb määrata eraldi. Funktsiooni järgi jagunevad sidesõnad: 1. Rinnastavad: aga, ja, või, ning, saati, ega, aga, kuid, ent, vaid seovad samaliigilisi lauseliikmeid või samaväärseid lauseid ja jagunevad: a) ühendavad: ja, ning, ega b) eraldavad: ehk, või c) vastandavad: aga, kuid, ent, vaid e) seletavad: ehk, elik 11 2
tagada vert struktuuri hierarhia). Väga semantilised, tähistatav asub alati kõrgemal tasandil kui tunnused ise. Jagunevad: a) tunnused, mille tähistatav on implitsiitne, otse nimetamata, nõuavad lugejalt teat pingutust (tegelase seisund, atmosfäärikirjeldused) b) tunnused, mille tähistatav tekstis eksplitsiitne – valmis informatsioon, tegelaste identifitseerimine ajas ja ruumis (nimetatakse ka informantideks). Tunnusel on paradigmaatiline suhe korrelaadiga. Distributiivse funkts puhul tegu metonüümilise suhtega, neid iseloomust. verb ‘tegema’, tunnuse (integratiivse) puhul on tegu metafoorilise suhtega, neid iseloomustab verb ‘olema’. Kõik need tunnused teenivad kardinaalsetest funktsioonidest koosneva tuuma väljaarendamist, tekst hargneb katalüsaatorite – tunnuste ja informantide kaudu. Järgnevus jutustuses ongi tuumfunktsioonide ahel, mis omavahel seotud
annaabi.ee 
