Kõnevõime tasandid: 1.retseptiivne tasand-kõnet tajutakse osaliselt, ilmseb lapsel esimese eluaasta lõpul. Kõnevõime retseptiivset tasandit rakendatakse verifitseerimisülesannetes- õige või vale keelend tuleb kuulmise järgi üles leida. 2.reproduktiivne tasand- võime kõnet tajuda ja korrata. Korrata on võimalik ka ütlust mõistmata, sh. tähenduseta keelekonstruktsioone. Viimast kasutatakse laste lugema ja kirjutama õpetamisel: häälikupikkust muutes saame ka tähenduseta sõnu, korrektuurharjutustes tegeldakse moonutatud sõnadega. 3.produktiivne tasand- võime mõista, korrata ja genereerida ütlusi. ¤ Keel on akustilis artikulatoorsete märkide süsteem(hääldatav), see on vahend mida kasutatakse kõnelemisel ja verbaalses tunnetustegevuses. Keeleüksususi reaalselt ilma kõneta ei esine, keeleüksusi iseloomustab alati 2 tunnust- vorm(akustilis-artikulatoorne; kirjapilt) ja tähendus või tähenduse eristumine. Morfeemid on väikseimad keeleüksused, millest genereeritakse tekstid
Täiskasvanutel avaldub selline nähtus võõrkeele õppimise algetapil. Kõnevõime retseptiivset tasandit rakendatakse verifitseerimisülesannetes — õige või vale keelend tuleb kuulmise järgi üles leida. • Reproduktiivne tasand — võime kõnet tajuda ja korrata. Korrata on võimalik ka ütlust mõistmata, sh. tähenduseta keelekonstruktsioone. Viimast kasutatakse laste lugema ja kirjutama õpetamisel: häälikupikkust muutes saame ka tähenduseta sõnu, korrektuurharjutustes tegeldakse moonutatud sõnadega. Ka sel juhul toimub verifitseerimine, kuid võrdlusmaterjali genereerib õpilane ise. • Produktiivne tasand — võime mõista, korrata ja genereerida ütlust. Kõne on kõnevõime realiseerimine, keele kui vahendi kasutamine. L. Võgotski järgi kõne on mõtte formeerimine ja formuleerimine, s.t. kujundamine ja sõnastamine keele abil. Kõne võib olla aktiivne (eeldab aktiivset loomeprotsessi) ja reaktiivne (kasutatakse mälus olevaid stereotüüpe)
annaabi.ee 
