Kui lausehulgas sisaldub loogikaliselt väär lause, siis on see hulk mittekooskõlaline. – (ei saa kunagi tõene olla, kooskõlalisus – kõik liikmed saavad olla tõesed) – tõene f. Ainult tõeste eeldustega kehtiv arutlus peab olema korrektne. – (kõik eeldused on tal tõesed, ühtegi väära pole, kehtiv ka) – tõene, korrektsuse definitsioon nõuab g. Kehtiv arutlus peab olema korrektne. – väär, sellisel juhul poleks korrektsusel ja mittekorrektsusel vahet h. Tõeste eelduste ja väära järeldusega arutlus võib olla kehtiv. – väär, kehtivuse definitsoon välistab selle i. Tõeste eelduste ja väära järeldusega arutlus võib olla korrektne. – kui pole kehtiv, pole ammugi ka korrektne. Korrektsus eeldab kehtivust. väär j. Kaks väära lauset ei saa olla loogikaliselt ekvivalentsed. – väär, saavad küll (Mari ja Jüri näide) k
uurimiseks, võimaldab keskenduda teksti peamistele, tõenäolise vastuvõtu seisukohast olulistele tähendustele. Diskursusanalüüs (DA) kui meetod: · Eeldus: sotsiaalset reaalsust luuakse keelekasutuse abil. · Eesmärk: analüüsida mustreid, kuidas erinevaid sõnumeid/seisukohti esitatakse ning milliseid positsioone, huve jne see väljendab ja (taas)loob Seega: esmatähelepanu ei ole sõnumite õigsusel, korrektsusel, sest lähtekohaks on arusaam, et igasugune tekst/sõnum on koostatud teatud positsioonilt, kontekstis ja eesmärgiga. Pigem on analüüsi fookuses teksti funktsioon: kelle poolt ja kuidas sõnumid on konstrueeritud ning kuidas see kajastab ja võib kujundada sotsiaalse reaalsuse (näiteks probleemi, protsessi, tegevusvaldkonna olemuse) mõtestamist ja mõistmist. Fairclough 3-dimensiooniline DA mudel: JUHTUMIUURING
annaabi.ee 
