KULTUURI ARUSAAMAD INIMLOOMUSEST, -TEGEVUSEST JA –SUHETEST Referaat Koostaja: Katriin Mangus Juhendaja: R.Palmaru Tallinn 2014 1 KULTUURI ARUSAAMAD INIMLOOMUSEST, -TEGEVUSEST JA -SUHETEST 1) Arusaamad inimloomusest Mida tähendab olla inimene? Millised on kultuuri arusaamad õigetest ja korrektsetest inimsuhete mudeleist? Igal kultuuril on omad arusaamad sellest, mida tähendab olla inimene, millised on meie põhiinstinktid ja millist käitumist peetakse ebainimlikuks (mis võib põhjustada isegi grupist väljasaatmist). Inimeseks olemine ei ole ainult füüsiline vaid ka kultuuriline süsteem, mida on näidanud meile ka ajalugu. Näiteks õigustati orjandust ühiskonnas selle kaudu, et orje ei peetudki inimeseks. Etnilistes ja religioossetes
* uudset lähenemisnurka, * värsket informatsiooni, * huvitavat teemakäsitlust. 5.2. Materjali kogumine Materjali kogumine on kõneks valmistumise oluline osa. Vastavalt kõne tüübile on tarvis otsida kas tõestusmaterjale väidetele (veenmiskõne), erinevaid käsitlusi mõne probleemi lahendamiseks (informeeriv kõne) või sobivaid tsitaate ning kujundeid (olmekõne). Hea lähtematerjal, mida ettevalmistusel kasutada, peab olema aktuaalne, kasutajale mõistetav ning pärit korrektsetest allikatest. Lähtematerjal tuleb kriitiliselt üle vaadata ning vähemoluline kohe kõrvale jätta, sest kõnepuldist igavlevaid kuulajaid nähes on juba tunduvalt raskem ümber orienteeruda. Kõneks valmistumisel on kasulik materjali hinnata ka selle pilguga, mis tuleb kindlasti vaatluse alla võtta ning mille võib ajanappusel kõrvale jätta. Hea kõneleja peab teadma, mida kõnest välja saab jätta. Kuulajatele tuleb esitada ainult see
annaabi.ee 
