Saksa okupatsioonivägede tulekut veebruaris 1918. Sama aasta sügisel algas kooliõpilaste astumine kaitseliitu, milline otsus tehti 12. novembril. Algul astusid kooliõpilased linna kaitseliitu. Hiljem organiseerisid Treffneri gümnaasiumi ja Kommertskooli õpilased oma õpetajate-ohvitseride juhtimisel mõlemasse kooli eraldi kaitseliidu salgad. Novembri lõpul varustati kõik õpilased- kaitseliitlased Kaitseliidult saadud relvadega. Õpilaste salku kasutati linna korravalves, väejooksikute püüdmiseks ja peidetud relvade otsimisel kohalike enamlaste juures. 1919. aasta jaanuari algul oli pataljonis 220 meest. 6. jaanuaril võttis pataljoni 1. rood koos 3. polgu osadega osa lahingust Kärstna mõisa juures. 1919. aasta 13. jaanuaril alustas pataljon pealetungi piki Võrtsjärve idakallast, vallutades 16. jaanuaril Rannu mõisa, kus kandis esimesi kaotusi. Järgnenud päevadel toimusid lahingud Valguta lähistel. Sinna toodi juurde vabatahtlikke kooliõpilasi
ajalooliste hoonete ja mälestuste restaureerimist. Näiteks on hiljuti parandatud lossimägede seisukorda. Turismi tõttu luuakse ka erinevaid parke ja arendatakse ning hooldatakse infrastruktuuri ja looduslike kohti (RMK puhke-ja matkakohad). Turismil on ka mõned negatiivsed mõjud. Näiteks võib ülerahvastatus olla linnale ebameeldiv. Pärimusmuusika festivali ajal on linnas palju külalisi ning selle tõttu suureneb prügi maha viskamine ja keskonnareostamine. Vajalikud on ka lisajõud korravalves, et tagada korda ja rahulolu. Turism toob kaasa ka hindade tõusu. Näiteks on pärimusmuusikafestivali ajaks kõik majutusasutused tõstnud majutushindasid, sest nõudlus on suur ja tihti on kõik voodikohad broneeritud juba pool aastat enne festivali toimumist. Hinda lisavad ka selleks ajaks paljud muud teenuse ja kauba pakkujad. Viljandi juures on negatiivse poolena oluline see, et Viljandit kui kultuurpärandilist linna ei hoita enam nii palju pärandina. Vaikselt hakkab see
annaabi.ee 
