Õpetaja suhete reguleerijana Inimestevaheliste suhetega puutume kokku iga päev. Iga kokkupuude toob endaga kaasa uusi mõtteid, tundeid ja valikuid. Kui olema lapsed, siis me alles alustame õppimist, kuidas inimestega suhelda ja suhestuda. Väikestel lastel puudub arusaam koostööst, see tekib umbes viie-kuueaastaselt. Nende jaoks ei eksisteeri ,,meie asju", vaid ainult minu ja sinu asjad, mida võib vahepeal vahetada. Kui laps on kolme-neljaaastane arvab ta, et mängukaaslane kuulub talle. Kui temale pretendeerib veel keegi, siis mõistab ta seda kui rünnakut omandile ja püüab ennast kaitsta. Umbes pooleteist- kuni kolmeaastastel lastel võib olla komme teisi lapsi hammustada või näpistada, et oma piire paika panna või endast märku anda. Võib juhtuda, et laps teeb teisele oma tagasisidega haiget, sest ta näeb maailma läbi iseenda ja ainult läbi oma vajaduste. Varajases lapsepõlves on empaatiavõime alles algsta...
Pjatigorskis sattus Lermontov õige pea tähelepanu keskpunkti. Linn oli neil aastail Venemaa moodsaim kuurort, kus valitses suvituslinnadele iseloomulik keelepeksu, kuulujuttude ja armulugude õhkkond. Niisuguses olukorras tekkis närvilisel ja kergesti ärrituval Lermontovil tüli oma vana tuttava ja sõjakoolikaaslase Martõnoviga. Duell peeti 27. juulil 1841. aastal ränkade tingimustega: tulistama pidi kümne sammu pealt, mõlemapoolse möödalaskmise korral pidi kahevõitlust korratama. Lermontov andis juba enne duelli mõista, et ta ei tulista Martõnovit. Sellessamas veenas ka tema käitumine kahevõitlusel. Martõnov aga tulistas sõpra külmavereliselt ja kuul tabas poeeti surmavalt. Samal ajal oli Pjatigorski kohale kerkinud äikesepilv, lõi välku ning kärgatas kõu. Sekundandid ja tunnistajad jooksid kohkunult laiali ja jätsid luuletaja keha paduvihma kätte. Lermontov oli hukkudes kõigest 26-aastane. On küllalt alust kõnelda Lermontovi tapmisest 27.
annaabi.ee 
