· Usuõpetuse käsiraamat. Sisus kõrvalekalded ortodoksest luterlusest. Alamsaksakeelne järelsõna murrete kohta. · Georg Mülleri jutlused · 15751608. · Jutustused, ms on ümber kirjutatud selleks, et visitaatorid saaksid anda hinnanguid tema panusele kirikutöös. · Võtavad ainese piiblitsitaatidest aga lisavad märkmeid ka kohalikust elust ja enda mõtetest. Eesti kirjakeele kujunemine. Lühidalt: · Kelle kirjaviisianarhiat korrastavale grammatikale tugineb varane, saksapärane kirjaviis? Millal see grammatika ilmus, kellele oli suunatud? · Ladina ja saksa. · 1637. · Sakslastest kirikuõpetajatele. Kes ja mis perioodil lõid vana kirjaviisi? Kelle tarbeks? · 16.17. sajandil. Stahl, Forselius, Hornung. · Baltisaksa kirikuõpetajad jutluste pidamiseks rahvakeeles. Kelle juhtimisel valmib täielik eestikeelne piiblitõlge? Mis aastal? Mis kirjaviisis? Kummas põhimurdes? · Hornung, Gutsleff, Helle
kirkikuzargoon ja ebaloomulik kirjaviis. Mülleri püüdlus elavama esitluse poole on toonud esmakordselt eesti kirjakeelde mõnedki poeetilis-kujundilised võtted. Keeleliselt peegeldavad Mülleri jutlused tolleaegset kirdemurdeliste erijoontega tallinna ühiskeelt, mis on kirja pandud saksapärases ortograafias. 4. Eesti kirjakeele kujunemine. Lühidalt: a) Kelle kirjaviisianarhiat korrastavale grammatikale tugineb varane, saksapärane kirjaviis? Millal see grammatika ilmus, kellele oli suunatud? 1637 Heinrich Stahli grammatika ("Anführung zu der Ehstnischen Sprach") annab kirjakeelele aluse, ei arvesta eesti keele häälikusüsteemiga. b) Kes ja mis perioodil lõid vana kirjaviisi? Kelle tarbeks? Bengt Gottfried Forselius (u 16601688) otsustab kirjaviisi eesti keele häälikusüsteemiga vastavusse viia
annaabi.ee 
